M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
käikirja (näusa paelaga seotud) ja hakkasid lugema, pö orates kramplikult täelepanu
«ilmekusele» ja interpunktsioonile. Teemad olid samad, mida taoliste südmuste puhul olid
valgustanud juba nende emad, vanaemad ja kahtlemata kõk nende naissoost esivanemad kuni
ristisõadeni. Nende hulka kuulusid «Sõrus», «Mäestused mö odunud pävist», «Usk ajaloos»,
«Unistuste maa», «Kultuuri eelised», «Poliitilise valitsuse vormid; võdlused ja
vastandamised»,
«Melanhoolia», «Lapsearmastus», «Süame igatsused» jne. jne.
Üs domineerivaid jooni neis kirjandites oli rõutatud melanhoolia; teine --peente keelendite
pillav ohtrus; kolmas --tendents kõvupidi sisse tirida eriti hinnatud sõu ja lauseid, kuni need
olid täesti äa kulutatud. Ja üs iseäasus, mis neile oma pitseri vajutas ja neid moonutas, oli
igavene ning väjakannatamatu moraalijutlus, mis liputas oma kõerat saba iga kirjandi lõus.