Mailaselised ja kuslapuulised
Aafrikast kuni Väike-Aasiani, kasvades valgusküllastel metsaservadel, võsastikes, kivistel nõlvadel,
eelistades lubjarikkaid muldi. [9]
Noored võrsed hallikad kuni pruunikad, kaetud
valkjashallide viltjate hargnevate tähtkarvadega,
vanemate okste koor hallikas, rõmeline.
Õiepungad moodustuvad juba eelmise aasta
sügisel võrsete tipus, on suured ja ümarad.
Lehepungad soomusteta, koosnevad kahest
mittearenenud lehekesest, varrelised, lantsetajad,
võrsega rööbiti või veidi eemale hoiduvad, 0,5- 1,5
cm pikad, kaetud valkjashallide viltjate karvadega. [6, 9]
Lehed paksud, munajad kuni piklikmunajad, teritunud tipuga, südaja või ümmarguse alusega,
peenelt saagja servaga, 5-15 cm pikad ja 3-9 cm laiad, külgroodusid 8-13 paari. Lehed on pealt
tumerohelised, sissevajunud roodudega, peaaegu paljad ning alt hallikasrohelised, tihedalt
tähtkarvased. Leheroots 1-3 cm pikk, viltjaskarvane
annaabi.ee 
