E.M.Remarque
Leipzigisse.Noored jätsid hüvasti ja lahkusid teine teisest raske südamega.
Leipzigis kohtas noormees võluvat naist Lannat,Kellega Ernstil läks asi paljast
sõprusest palju kaugemale ja Elisabeth ununes peagi.Justkui unest ärgates meenus
talle kodulinn,onu Fritz ja Elisabeth ja ta tahtis koju sõita,aga see katse ebaõnnestus-kirg
Lanna vastu ületas kõik teised.
Kuid siis juhtus midagi ootamatut! Kunstnik Frits suri.
Kohe pöördus Ernst kodulinna,lõpetas kõik suhted Lannaga ning ühines leinajatega.Mitu
kuud elas ta sügavas masenudses,luues muusikalist teost sõber Fritzu
mälestuseks.Tema töö õnnestus ja ka Elisabethiga leppisid nad ära.
Kõik oli toas endine,kuid mitte kõik,unistuste tuba polnud enam endine,sest polnud Fritz
Schrammi.
Järeldus-Elu on habras ja seda tuleb hoida.Tuleb võidelda surma vastu ja inimlikuse
eest.