Maateadus alused
Monoklinaal kihtide horisontaalsest kallutatud lasuvus, viltused struktuurid võib tekkida nii plastilistel kui rebenddeformatsioonidel,
mis levivad maakoores tavaliselt kombineerunult.
Survepinged tekivad kurrud või kergemurrangud. Subduktsioonipiirkonnad, laamade põrkepiirkonnad.
7
Venituspinged tekib venitus ja kihtide õhenemine(fleksuur) või langatusmurrangud. Laamade lahknemispiirkondades.
Nihkepinged tekib külgpaine või nihkemurrang. Laamade külgsuunas liikumiste piirkondades.
Erosioon kujundab monoklinaalidest viltuse maastiku. (kuesta relieef)
Eesti maastik on kergelt monoklinaalne 2-3m/km.
Kurrud on enamasti tektoonilise päritoluga. Mittetektoonilised e kompaktsioonilised kurrud võivad tekkida erinevalt tihenevates setendites.
Kurrud võivad olla kas sümmeetrilised või sukelduvad
annaabi.ee 
