"Nimed marmortahvlil" kokkuvõte
korterisse, kõik oli endine. Võlad olid tasutud venna poolt ja rahagi veel antud. Ahas
läks ka tagasi kooli, langenute tindipottides olid lilled. Direktor lubas ka nende nimed
kraapida tulevikus marmostahvlile. Ahas oli küll vigastatud, kuid ta sai sõjaväkke
tagasi. Ta kaitses oma riiki nüüd mitte püssiga, vaid sulega. See oli talle tähtis. Ahase
ülesandeks oli muuseas pidada pataljoni väejooksikute nimekirja ja koostada
päevakäskude projekte. Vabariik aga päästeti jälle, landesveet purustati(Valkas). Ka
Ahas oleks tahtnud minna koos Tääkeri ja sõpradega lahingusse. Ahas kirjutas
raamatuid, mis avaldusid. Nt "Kui rukkilill õitseb". Paljud mehed saadeti rongidega
sõtta ja juba varsti toodi rongidega tagasi haavatuid ja ka langenuid(ka koolipoiste
seal oli neid). Korraldati ühine sõdurimatus. Vahepeal oli saanud Ahas ka hulgaliselt
arvutusi oma teostele. Ahasest oli saanud futurist. Pihkvas oli hädaohtlik auk kinni
topitud ja rinne muutus kindlamaks