J'rve toiteala 30 km2 haritav maa 75 % 22,5 km2 vaga intensiivselt kasu 20 % 450 ha kompleksviljelusega 80 % 1800 ha Looduslikud k]lvikud 7,5 ha mineraalmaa metsad 80 % 1800 ha madalsood 20 % 450 ha Toitainete arakanne haritavalt maalt vaga intesiivne fosfor 0,44 kg/ha aastas 198 kg lammastik 27 kg/ha aastas 12150 kg kompleksmaaviljelusega ala fosfor 0,24 kg/ha aastas 432 kg lammastik 20 kg/ha aastas 36000 kg arakanne looduslikult mineraalmaa metsad fosfor 1,5 kg/ha aastas 2700 kg lammastik 0,06 kg/ha aastas 108 kg madalsood fosfor 0,11 kg/ha aastas 49,5 kg lammastik 5,2 kg/ha aastas 2340 kg 5 ulesanne
Lämmastiku ja tema ühendite liikumist looduses nimetatakse lämmastikuringeks. Lämmastikuühendid Ühendites on lämmastiku oksüdatsioonisaste -3 kuni +5 Ammoniaak - mürgine gaas Lämmastikoksiidid - lämmastik+hapnik Nitraadid - lämmastikhappe soolad ja estrid Nitriidid - lämmastik+keemiline element Nitritid - lämmastikushappe soolad Lämmastikhape - NHO3 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/li sa/8klass/4teema/loodus/lammastik.html https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4mm astik https://www.taskutark.ee/m/lammastik/ Malle Solnson-TTÜ õppejõud Eneke 2 Kirjastus "Valgus" Tallinn 1983
Segunemistingimused; Jaa esinemine; Okosusteemi kaitumine lakkamist on tegemist veepinna vabavonkumistega (nimetatakse (vetikate oitsengud jne). Laanemere kaitseks on loodud ummiklaineks). Ohureostus laevadelt. Laevadelt tuleva mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone konventsioone, ohureostuse voiks jagada kaheks: Kutuse poletamisel tekkiv koostooprojekte. Moned neist: HELCOM. Laanemere Regiooni reostus (vaavel-, lammastik). Laevadel kasutatav kutus sisaldab Merekeskkonna Kaitse Konventsioon (1974 a. Helsingis); kumneid kordi rohkem vaavlit kui naiteks autodel kasutatav IBSFC.Laanemere Eluressursside ja Kalavarude Kaitse kutus. Lastimis-ja lossimistoodel tekkiv ohureostus (naide-> Konventsioon (1973 a. Gdanskis); BOOS. Laanemere operatiivne Muuga soeterminal). Kiirlaeva lained Laevalained voib jagada okeanograafia susteem; HIROMB
Põhilised tehnomaterjalid valmistatakse rauasulamitest. Suurem osa rauasulameist on süsinikku sisaldavad sulamid- rauasüsiniksulamid: Süsinikusisaldus kuni 2,14%- terased Süsinikusisaldus üle 2,14%- malmid 7. Faasid rauasüsinikusulamites: feriit, tsementiit, austeniit. Nende olemused ja omadused. 8.Struktuurivormid rauasüsinikusulamites: lebeburiit, perliit. Nende olemused ja omadused. 9. Terase tavalisandid, juhulisandid, põhilised legeerivad elemendid Terase juhulisandid: lammastik (N), hapnik (O), vesinik (H) 10. Süsiniku mõju teraste mehaanilistele omadustele. C-sisaldusest ja Fe-Fe3C faasidiagrammist lähtudes liigitatakse terased: - alaeutektoidsed C<0,8%, struktuur F+P - eutektoidsed C=0,8%, struktuur P - üleeutektoidsed C>0,8%, strutkuur P+T´´ Kõvad ja haprad tsementiidiosakesed tõstavad terase vastupanu deformeerimisele, vahendavad terase plastsust ja sitkust. C-sisalduse suurenedes kasvab tsementiidi kogus terase
18. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Hobevalge. Tihedus: 2,7 g/cm3. Sulamistemperatuur: 660 °C . Vaga hea korrosioonikindlus Hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning aarmiselt plastiline. · reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 · hapetest torjub ta valja vesinikku ning tekib sool · lahjend. hapetest torjub valja vesiniku, leelistega tekivad kompleksuhendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 · kulmas konts. lammastik- ja vaavelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O · reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH = 2[Al(OH)6]3 + 3H2 19. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Tihedus: 1,74 g/cm3. Sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi. Vaga hea korrosioonikindlus · hasti loiketoodeldav ja keevitatav · pole nii plastne kui alumiinium · aktiivne
52. Tuntumad tugevad oksüdeerijad ja redutseerijad. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine, osavõrrandid (poolreaktsioonide võrrandid). Tuntumad oksüdeerijad on hapnik ( O2) , kloor (Cl2) , lämmastikhape (HNO3) Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, jodiidioonid (I.), sulfiidioonid (S2.) Koostame redoksvorrandi vase reageerimise kohta lahjendatud lammastikhappega, kui reaktsioonisaadusteks on vasknitraat ja lammastik(II)oksiid. 1) Kirjutame reaktsiooni skeemi ja maarame elementideoksudatsiooniastmed Cu0 + HINO3-II → CuII(NO3)2 + NIIO-II1 -6 Vase o.a on 0 (lihtaine), vasknitraadis on vask seotud kahe nitraatiooniga, s.t asendab valemis kahte vesinikku, jarelikult on tema o.a II. Maarame lammastiku o.a. lammastikhappes: vesinikul I, kolmel hapniku aatomil on 3*(-II)=-6, et o.a. summa vorduks nulliga, peab lammastiku o.a. olema V. Lammastikoksiidis on lammastiku o.a II (sest hapniku o.a. on –II).
· Koostatakse vorrandid (see annab ka teada, milline element on redutseerija, milline oksudeerija) · Et oksudeerija poolt liidetud elektronide arv vorduks redutseerija poolt loovutatud elektronide arvuga · Vee molekulide arv maaratakse vorrandi tasakaalustamisel. Redoksreaktsiooni tasakaalustamine · Koostame redoksvorrandi vase reageerimise kohta lahjendatud lammastikhappega, kui reaktsioonisaadusteks on vasknitraat ja lammastik(II)oksiid. 1) Kirjutame reaktsiooni skeemi ja maarame elementideoksudatsiooniastmed Cu0 + HINO3 -II CuII(NO3)2 + NIIO-II 1 -6 Vase o.a on 0 (lihtaine), vasknitraadis on vask seotud kahe nitraatiooniga, s.t asendab valemis kahte vesinikku, jarelikult on tema o.a II. Maarame lammastiku o.a. lammastikhappes: vesinikul I, kolmel hapniku aatomil on 3*(-II)=-6, et o.a. summa vorduks nulliga, peab lammastiku o.a. olema V. Lammastikoksiidis on lammastiku o.a II (sest hapniku o.a. on II). Seega:
Kelvini temperatuuri puhul tuleb temperatuurist lahutada 273.15 K et saada Celsius. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand P=1/3 m*n *v2 millest v on molekulide ruudu keskväärtus. N- molekulide arv ruumiühikus =m*n ---- selle saab eelmisesse valmisse asndada T2=m2/m1*T1 Sellest näeme et kuna teise gaasi molekulid on raskemad , siis on ka tema temperatuur kõrgem. Kui niiskes ohus olevad veeauru molekulid asendada kuiva ohu koostisse kuuluvate raskemate molekulidega (lammastik, hapnik) ja vähendada molekulide arvu tiheduse ja rohu sailitamiseks, siis raskemate molekulide korral kujuneb korgem temperatuur vastavalt eelnevale valemile . Küllastava veeauru rõhk igal temperatuuril on oma teatud maksiaalne veemolekulide piir ja seda iseloomustatakse sellega. Kui piir on ületatut tekib kondensatsioon. Ja selle valem E=6.107*10 7.665t/243.33+t Magnuse valem Õhus olevate gaaside veeauru rõhku saab arvutada kahel meetodil:
annaabi.ee 
