SOOTEADUS
tagajärjel, mis raba servaalal on tavaliselt suurem kui raba keskel. Dustroofses faasis on raba
keskkosa lame, muutunud on veerezhiim ning veelgi halvenenud tingimused taimede kasvuks.
Kas soo on tekkinud veekogu või mineraalmaa soostumise tagajärjel, seda näitab turbalasundi
põhjas järvesetete esinemine v mitteesinemine. Üheaegselt järvemuda settimisega asustavad
veekogu kaldavööndit soo- ja veetaimed, mille surnud osadest mood turbakiht.
Madalaveelistes ja lamedakaldalistes järvedes toimub kinnikasvamine tavaliselt kogu
kaldavööndil järve põhjast pinna poole, sügavatel ja järskude kallastega järvedel algab aga
kinnikasvamine õõtsikuna tavaliselt järve tuulevaiksemal kaldal ja veepinnalt põhja poole.
Sagedaseks nähtuseks on olnud soo levimine kinnikasvanud veekogu piiridest ümbritevale
mineraalmaale. Mineraalmaad on meil soostunud ka mulla arengu tagajärjel, mulla
pikkaajaline leetumine ja gleistumine