Vene kirjandus 19. sajandini
valitseb tühjus.
· Me kaome jäljetult keskunist ööd Keegi ei mäleta mis teistega juhtub, sest kõigik on
ükskõiksed ning mõtlevad ainult endale.
· Ei mõtet viljakat meilt päri järelsugu Tulevased põlved ei õpi vanemate vigadest.
,,Poeedi surm"
· Sai hiiliv laim ta timukaks Inimesed on liiga uudishimulikud
· Tal tina rinnus, huuled lukus ja teostamata jäi kättemaks Inimesed on
kättemaksuhimulised
· Mis õigusi laliseda ,,see oli taeva tahtmine" Ühiskond ei olnud aus, ning kõik üritati
maha salata või kellegi teise kaela ajada.
· Noh, saite, mis teil vaja! Inimesed ei hoidnud kokku, süüdistati teisi ning hõõruti
üksteisele ninaalla probleeme.
· Kui tiitlite ja õnne jaht kõik üritasid saavutada midagi ja olid omakasupüüdlikud.
· Kuid okkad olid loorbelite all Kedagi ei saanud usaldada.
· Ja teie ees on õigus tumm Kohtumõistmisel olid omad vead.
annaabi.ee 
