M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
nii lähedalt, et ma oleksin võinud teda puudutada, kui oleksin püssi välja sirutanud. Noh,
oligi taat, päris kindlasti. Ja kaine koguni: seda nägin sellest, kuidas ta sõudis.
Ma ei viitnud enam aega. Järgmisel silmapilgul liikusin kalda varjus tasa, kuid ruttu allavett.
Sõitsin kaks ja pool miili ja sõudsin siis veerand miili või rohkem jõe keskpaiga suunas, sest
varsti tuli mul mööduda parvesi lakesest, kus mind oleks võidud näha ja hõigata. Sattusin
otse ajupuude sekka, heitsin paadipõhja ja lasksin end veest edasi kanda. Lamasin seal ja
pidasin puhkust ning suitsetasin oma piipu vahtides taevasse, kus polnud ühtki pilve.
Taevas näib nii sügav, kui kuupaistel selili lamada; ma ei teadnud seda varemini. Ja kui
kaugele inimene kuuleb veepinnal sihukesel ööl! Kuulsin, kuidas rahvas parvesilla juures
kõneles. Kuulsin isegi, mis nad ütlesid, -- iga sõna
annaabi.ee 
