Erich Maria Remarque - Triumfikaar
Joan,
spontaansuse kehastus, tõi ta tagasi elule. Eelkõige lummas Joan meest oma sundimatuse ja
vahetute, puhaste emotsioonidega. Ravic võrdles naist peegliga, mis peegeldab kõike ideaalselt,
ent hetkegi kauemaks seda kinni ei püüa. Tema ja Joan olid täielikud vastandid, end
sellegipoolest leidis Ravic end ühtäkki lootusetult kiindununa. Lõplikult lahutas neid naise surm,
sisimas mees teda kunagi armastamast ei lakanudki. Vaatamata oma üldisele pettumusele
sügavates tunnetes, ei hoolinud Ravic aga enam ka lihtsatest lõbutüdrukutest, ehkki puutus
nendega kokku pidevalt ja võimalus oli alati olemas. Sõpruse ja tugiisiku oli Ravic leidnud
venelasest Morozovis, vaenlase aga sakslases Haakes, kes raamatu lõpus ka kunagiste kuritööde
eest kättemaksu leidis. Mehe ja tema ülemuse Duranti vahel valitses aga puhtalt ärialane suhe,
mida Ravic õigel hetkel ka enda kasuks pöörata oskas.