Referaat Lahemaa rahvuspark
maa peale allikatena teisel pool maanteed. Maa-alune oja on üle 180 m pikk. Vormide poolest
kõige rikkam Lahemaa karstiala asub Kalme orus endise samanimelise talu lähedal. Kalme
oja säng paikneb sela karstunud lubjakivis, mistõttu osa vett neeldub ja moodustab maa-aluse
oja.
Lahemaa suurim allikate piirkond on Koljaku-Oandu allikasoo. Soo paikneb rahvuspargi
idaosas paekalda jalamil. Hulgaliselt laidub allikaid jõeorgude nõlvadel, eriti Võsujõe paremal
kaldal Oruveski ja Laiviku vahelisel alal. Allikatest toituvad ka Ojaäärse, Parkali ja Revoja
paisjärv.
Taimkate ja loomastik
Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Üle 70% Lahemaa
pindalast moodustavad metsad. Enamus neist on liigivaesed palu- ja nõmme- ning
rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud
laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja
annaabi.ee 
