M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
metsade ja lillede järele. Mõnikord
327
aga tuli tuul teistsuguse lõhnaga, -- kuhugi oli surnud kalu vedelema jäetud ja need olid
mädanema läinud. Viimaks tuli päevavalgus, kõik naeris päikesepaistel ja laululinnud
hakkasid häälitsema.
Nüüd ei võinud kerge suits enam tähelepanu äratada, seepärast võtsime mõned kalad õngede
otsast ja keetsime sooja hommikusööki. Siis vaatlesime üksildust jõel ja laisklesime, kuni
laiseldes lõpuks magama jäime. Kui me viimaks ärkasime ja ümber vaatasime, mis meid võis
äratanud olla, siis võib-olla nägime mõnd aurupraami ähkides mööda jõge liikuvat nii kaugel
teise kalda läheduses, et temast midagi ei näinud peale selle, kas ta tuli või läks. Siis polnud
umbes tund aega midagi kuulda ega näha, -- täieline üksildus. Selle järel libises parv mööda
eemalt kaugelt, ja võib-olla mõni parvepoiss raius puid, sest seda enamasti tehakse parvedel.