Troopilised ja ekvatoriaalsed vihmametsad asuvad: Kliima: · Ekvatoriaalses vihmametsas sajab iga päev ja õhk on väga niiske. Aastas on vaid üks aastaaeg. Puud ei langeta seal lehti. · Troopilises vihmametsas esineb ka lühikesi kuivemaid perioode, mil osa puid langetab lehti. Seal on kaks aastaaega. · Vihmametsades on päeval palav ja öösel jahe. Loomad · Vihmametsades elab väga palju erinevaid loomi: ahve, laisikuid, linde, madusid, konni, putukaid, kalu. · Enamus loomi, linde, putukaid elab puudel. · Paljud loomad on eredavärvilised ja ka valjuhäälsed papakoid, liblikad, konnad. Taimed: · ronitaimed e. liaanid mille pikad puitunud varred väänlevad ühelt puult teisele näiteks viigipuu. · epifüüdid e. pealistaimed kasvavad puude okstel näiteks sõnajalad,orhideed. · kägipuud alustavad elu puu otsa sattunud seemnest. Puutüve külge kinnitatud juured
Mõlemast soost loomad eritavad äärmiselt tugevat muskuselõhna.Tiinus vältab ligikaudu 7-10 kuud. Üksainus poeg tuleb nähtavasti ilmale puuokste vahel.Poeg klammerdub ema rinna-karvade külge 6-9 kuuks. Umbes kuu- vanusena poeg võõrutatakse. Ema toidab poega seejärel umbes kuu aja vältel läbimälutud lehtedega, hiljem hakkab poeg ise ema külge klammerdunult lehti murdma. Unau ja inimene:Mitmetes Lõuna-Ameerika piirkondades kütivad inimesed laisikuid nende liha pärast.Vahel valmistatakse laisikute nahast sadulatekke.Nad pole populaarsed ka koduloomadena,kuna nad on ööloomad.Suurimaks ohuks laisikutele on nende looduskeskkonna hävinemine. Unau iseloomulikud omadused:Karvastik: Lühike,õrn aluskarv,mis on kaetud pika,jäikadest ja tihedalt kasvavatest karvadest moodustunud karvastikuga.Karvade vahel kasvab laisiku karvastikus kahte liiki vetikaid,mis annavad talle rohekea värvuse,seetõttuon loom puudelehtede vahel mitte märgatav