Rist- ja pikilainetus Ristlainetus − osakesed ei võngu mitte laine levimissuunas, vaid sellega risti. Näiteks lainetused vee pinnal. Ristlaine tekib vedelate ja tahkete kehade pinnal, varrastes, keeltes. Pikilainetus − osakesed võnguvad laine levimissuunas, kuid lõppkokkuvõttes nad ruumis siiski edasi ei kandu. Pikilainetus on nn ruumilainetus, levides aine sees. Näiteks heli levimine õhus. B) Sfääriline ja tasapinnaline laine Tasalaine − lainepinnad on paralleelsed tasandid, mis on risti laine levimissuunaga Sfääriline laine − lainepinnad on kontsentrilised sfäärid. C) Lainete differentsiaalvõrrand. Superpositsiooniprintsiip Lainete diferentsiaalvõrrand Kui laine ei levi x-telje sihis, saadakse ψ’’ asemele kõigi koordinaatide järgi võetud teise astme osatuletiste summa. D) Lainete interferents Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine,
Pikilainetus on nn ruumilainetus, levides aine sees. Näiteks heli levimine õhus. Lainepikkus - laine levimise suunas võetud kahe lähima samas faasis võnkuva keskkonnaosakese vaheline kaugus. Lainefront - pind, millel asuvad punktid, kuhu võnkumine on jõudnud antud ajahetkel. Seega igal ajamomendil on üks lainefront ja see liigub. Lainefront eraldab lainest haaratud ja sellest vaba keskkonna osa. Lainepind - pind, millel asuvad punktid, mis võnguvad ühes faasis. Tasalaine - lainepinnad on paralleelsed tasandid, mis on risti laine levimissuunaga Sfääriline laine - lainepinnad on kontsentrilised sfäärid. Sagedus - arvuliselt võrdne laineharjade arvuga, mis läbivad antud punkti ajaühikus. Perioodiks on aeg, mille jooksul laine levib ühe lainepikkuse võrra. = v t , analoogiks on s = v t . Periood avaldub: 1 2 T= = . v 45. Harmoonilise tasa- ja keralaine lainefunktsioon. Tasalaine keskkonnaosakese hälve kaugusel r, ajahetkel t:
annaabi.ee 
