Eesti luhad
on see arv arvatavasti kahanenud.
Luhtadest üldiselt, on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, peamiselt niideti niit
loomadele karjamaaks.
Peamiselt asuvad niidud jõe üleujutavatel kallastel.
Tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam-Pedja ja Kasari jõe
ääres, randade ja järvede äärtes.
Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas.
Loomastik on liigirikas lindude poolest.
Abiootilised e. eluta tegurid
Valgus
Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt:
ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus.
Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees.
Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju
valgust.
Enamus taimi valguslembelised näiteks: kullerkupp, keskmine teeleht,
kassikäpp, harilik kastehein.
Varjulembelisid taimi üldiselt pole niitudel.
Abiootilised e. eluta tegurid
Valgus
Ööloomi on vähe üks vähestest on tiigilendlane.