Weigela florida noorelt punakad või Lühirootsulised, elliptilised kuni Tumekarmiinp rohelised, piklikmunajad, teritunud tipuga, kuni roosad, kaherealiselt ümardunud või kiilja alusega, laikellukjad, vä lühikarvased ebaühtlaselt saagja servaga, pealt karvased, seest paljad, alt peaaegu viltjaskarvased. 3-4 (1-6)-kaup õisikutes külgv 2.3.1. Sinine kuslapuu
kasvab püstise ja laiuva igihalja põõsana. Võrsed: noorelt veidi punakaskarvased, hiljem paljad, päikesepaistes tihti pruunikad. Lehed: elliptilised kuni piklikud, 6...15 x 3...5 cm, tömbitipulised, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, läikivad, alt rohekashallid, mõlemalt küljelt paljad, leheroots 1,5...3 cm pikk. Õied: kuni 20 kaupa tihedates õisikutes, õieraod 2,5...3 cm pikad, karvased ja näärmetega; laikellukjad, kuni 5 cm laiad, lillad kuni roosad, rohekate laikudega, V-VI. Viljad: piklikud pruunid kuprad, IX. 41. Jaapani ja kollane rododendron 42. Perekond läätspuu ja suur läätspuu Perekond läätspuu (Caragana Lam.) [karagána] Caragana on ladina keelde võetud läätspuude kirgiisikeelne nimetus. Perekonda kuuluvad vahelduvad paarissulgjate terveservaliste liitlehtedega ja astlataoliste abilehtedega põõsad, harva puud. Lehekesi 2-10 paari
annaabi.ee 
