vooluringis kuni pingeteni 660 V. Eeltakisti ühendatakse mõõteriistaga jadamisi (joon. 1.5) ning see võib olla mõõteriistale sisse ehitatud või juurde ühendatav. Joonis 1.5. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine eeltakistiga 9 Mõõdetav pinge avaldub: U 1 = U 2 kU , (1.5) kus U2 on voltmeetri näit V; kU – mõõtepiirkonna laiendustegur. Et eeltakisti moodustab mõõteriista sisetakistusega pingejaguri, siis mõõtepiirkonna laiendustegur avaldub: Re + Rv kU = , (1.6) Rv kus Re on eeltakisti takistus Ω; Rv – mõõteriista sisetakistus Ω. Eeltakistiga lülitatud laboratoorse voltmeetri konstant avaldub:
takistus on väga väike. Suure voolutugevusega ampermeetrid tekitavad lühise. Sunt on väikese takistusega manganiinjuht. Sundid võivad olla monteeritud ampermeetri sisse ning sellisel juhul on ampermeetril olemas mõõtepiirkonna ümberlüliti. Kui sunt on ampermeetriga eraldi, tuleb see ühendada ampermeetri klemmidega rööbiti. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks saab kasutada ka sildavat takistit. Sildava takisti arvutus n laiendustegur, Imax maksimaalselt mõõdetav vool, Ip ampermeetri mõõtepiirkond, ra ampermeetri taktistus, rS sildava takisti takistus Vahelduvvooluahelas kasutatkse mõõtepiirkonna laiendamiseks voolutrafot. Voolutrafo kordaja arvutus , kus n voolutrafo kordaja, Imax maksimaalselt mõõdetav vool, Ip ampermeetri mõõtepiirkond, N ampermeetri skaala jaotiste arv Ampertangid erikujuline mõõteriist, mille abil saab mõõta voolutugevust juhtmes teda katkestamata-
AA A Sunt Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks saab kasutada ka rA I max rA + rS sildavat takistit. Sildava takisti arvutus: rS = . n= = , kus n -1 IP rS 12 n laiendustegur I max - maksimaalselt mõõdetav vool I P - ampermeetri mõõtepiirkond r A - ampermeetri takistus r S - sildava takisti takistus Vahelduvvooluahelais kasutatakse mõõtepiirkonna laiendamiseks I I voolutrafot. Voolutrafo kordaja arvutus: n = I = I , kus max 1N P 2N n voolutrafo kordaja
annaabi.ee 
