Amiinid
Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, kus vesiniku aatomid on asendatud süsi-
vesinikega. Eristatakse primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaalseid amiine, kus orgaanilise
ainega on vastavalt asendatud kas üks, kaks või kolm vesinikku.
Amiinid tekivad orgaaniliste materjalide mikrobioloogilisel lagunemisel [Aminohapped
valgud (lagunemine) amiinid], eriti õhuhapniku puudumisel, levitades sealjuures
ebameeldivat roiskumislõhna. Seetõttu nimetatakse neid ka laibaaineteks. Amiinidevahelised
sidemed on nõrgad ning nad oksüdeeruvad kergesti mitmete ainete toimel.
Lihtsamad amiinid on toatemperatuuril gaasilised, alates C12 tahked. Vähe süsinikke
sisaldavad amiinid on vees lahustuvad, süsinike arvu kasvades lahustuvus väheneb.
Amiine kasutatakse ravimite valmistamisel ja keemilistes sünteesides. Näiteks etüülamiin ja
trietüülamiin takistavad raua roostetamist. Samuti on amiinidel mõju organismi meeleolule,