Eestlaste muistne vabadusvõistlus
Kõige paremas seisus oli
teatav liik vabatalupoegi, nn maavatad
2. Kuna mõisapõldudel teotad tehes poleks olnud võimalik harida omaenda põlde, siis
pidas adratalupoeg palgalisi teomehi, kes talu eest tegu tegid.
3. Viljahinnad püsisid, mõisaid rajasti kogu Vana-Liivimaal ja mõisnikud hakkasid
pidama enesestmõistetavaks, et eestlased nende põlde harivad. Talupoeg ei tohi
omavaliliselt ära kolida, kuna see toob tema isandab kahju
4. Pärast vallutamist eluõigus oli laialdatud. Olid olemas pühad allikad, kivid ja puud,
tegeldi maagia ning ennustamisega jne. Koos pühakutekultusega hakkas eestlaste
aimes kultuuris juurduma katolüklik kaluder.
Vana-Liivimaa kultuur, linnad, kaubandus
1. Keskaegne kultuurielu põhines kotaliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu
Euroopat.
2. Piiskopkondade keskustes, kus osusid toomkivikud, loodi nn toomkoolid-kõige
pikaeglisemaks kujunes neist Tallinna Toomkool.
3
annaabi.ee 
