Tähtede vanuriiga
Supernoova
märgib kogu tähe plahvatamist, protsessi jooksul võib valgustugevus kasvada kuni 10
miljardit korda. Kohas, kus ka suurimate teleskoopidega tehtud fotodel polnud võib-olla
jälgegi tähest, süttib uus silmaga nähtav valgustäpp.
Kui supernoova plahvatab Päikese lähedal, siis särab ta nii tugevasti, et on ka päeva ajal
kergesti nähtav. Selliseid nähtusi esineb kahjuks harva: viimase tuhande aasta jooksul on
Maal nähtud ainult nelja supernoova lahvatust Galaktikas.
Tuntuim neis neljast on vahest see ,,külalistäht" , mida hiinlased nägid Sõnni tähtkujus 1054.
aastal. Selle plahvatuse jäänuseid võib praegu teleskoobis näha Krabikujulise udukoguna.
1572. aastasupernooval võis olla suur mõju astronoomia arengule. Pärimuse järgi pane see
taanlase Tycho Brahe innustuma astronoomiast ja alustama vaatlusi, millele võrdseid polnud
seni tehtud. 1572. aasta supernoovad nimetataksegi Tycho täheks. Viimane meie Galaktikas
annaabi.ee 
