Tähtede vanuriiga
röntgenikiirgusena, mis pärineb kaaslaselt neutrontähesse langevast ainevoolust.
Teist tüüpi supernoova on üksik täht, mille mass on palju kordi suurem Päikese omast. Tema
keskpaigas tõusevad tihedus ja temperatuur nii kõrgele, et heeliumi põlemise järel hakkab
põlema süsinik. Süsiniku põlemisel vabaneb energia, mis kuumendab tähe tuuma veelgi.
Kuumenemine kiirendab omakorda tuumareaktsioone. Sellele võib järgneda katastroof, kus
kogu süsinikuvaru põleb ära äkilises lahvatuses, pursates tähe laiali nagu võimsa
dünamiidilaenguga.
Enamikul juhtudest hajutab süsiniku äkiline põlemine tõesti kogu tähe aine tähevahelisesse
ruumi, järele ei jää muud kui kiiresti paisuv gaaskest. Teatavatel tingimustel võib süsiniku
põlemine kulgeda aga rahulikumalt. Sellisel tähel on eriti kuum tuum, mis toodab suurel
hulgal neutriinosid, neutriinod on massita ja laenguta elementaarosakesed, mis pääsevad
tuumast lahkudes otse tähest välja, viies kaasa energia.