16. Kirjutasin üles temperatuuri muutumise iga minuti järel. Selleks kasutasin luupi. 17. Algperioodi jälgisin 10 minuti vältel. 18. Üheteistkümnendal minutil purustasin ampulli. Temperatuuri siis ei fikseerinud, kuid aega küll. 19. Kaheteistkümnendast minutist hakkasin jälle temperatuuri üles kirjutama. 20. Periood lõppes, kui temperatuur oli saavutanud miinimumi või maksimumi. Valemid Lahustuvussoojuse arvutamiseks leitakse kalorimeetri soojusmahtuvus, s.o soojushulk, mida on vaja kalorimeetri temperatuuri tõstmiseks võrra. Kus kalorimeetri soojusmahtuvus klaasi erisoojusmahtuvus klaasesemete (ampulli, seguri ja pulga) mass, g vee erisoojusmahtuvus vee mass, g elavhõbeda ja klaasi soojusmahtuvus vedelikku ulatuva termomeetriosa ruumala, ml polüetüleeni erisoojusmahtuvus polüetüleenist keeduklaasi mass, g
Kui temperatuuri muutumine on ühtlane, alustatakse algperioodiga (10min). Üheteistkümnendal minutil purustatakse ampull. Kaheteistkümnendal ja järgnevatel minutitel jälgitakse jälle temperatuuri muutumist. Periood lõpeb, kui temperatuur on saavutanud miinimumi või maksimumi. Lõpp-perioodil võetakse samuti 10 lugemit. Katse lõpul tehakse kindlaks lahusesse ulatuva termomeetri ruumala. Valemid: Lahustuvussoojuse arvutamiseks leitakse kalorimeetri soojusmahtuvus, s.o. soojushulk, mida on vaja kalorimeetri temperatuuri tõstmiseks 1 0C võrra: C = clgl + c2g2 + c3v + c4g4, kus C - kalorimeetri soojusmahtuvus, c1 - klaasi erisoojusmahtuvus 0,80 J · g -1 · K-l, g1 - klaasesemete (ampulli, seguri ja pulga) mass g, c2 - vee erisoojusmahtuvus 4,18 J ·g -1 · K-l , g2 - vee mass g, c3 -elavhõbeda ja klaasi soojusmahtuvus 1,88 J · ml -1 · K-l ,
klaaspulk ja segur. Ampull kaalutakse ulatuva termomeetri ruumala. Selleks samuti tehnilistel kaaludel ± 0,02 g sukeldatakse termomeeter veega täpsusega enne tühjalt ja siis koos ainega. mõõtesilindrisse sama sügavale kui katse Ainet võetakse ca 6 g. Keeduklaasi ajal kalorimeetris. valatakse destilleeritud vett, mille hulk on mõõdetud mensuuriga (ca 400 ml). Vett Lahustuvussoojuse arvutamiseks leitakse kalorimeetri soojusmahtuvus, s.o. soojushulk, mida on vaja kalorimeetri temperatuuri tõstmiseks 1 0C võrra: C = clgl + c2g2 + c3v + c4g4, kus C - kalorimeetri soojusmahtuvus, c1 - klaasi erisoojusmahtuvus 0,80 J · g -1 · K-l, g1 - klaasesemete (ampulli, seguri ja pulga) mass g, c2 - vee erisoojusmahtuvus 4,18 J ·g -1 · K-l , g2 - vee mass g,