Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam
selliste osakeste iga põrkumine nende liitumisele suuremateks
agregaatideks. See juhtub näiteks aerosooli osakeste põrkumisel, kuna
enamusel neist pole laengut. Kolloidosakeste elektrilise kaksikkihi olemasolu tõttu
algab aga mitsellide vahelise kauguse r kahanedes tõukumine, mille energia osakeste
vahekauguse vähenedes kasvab eksponentsiaalselt. Kui osakeste vahele jääb
lahustikiht või kolloidosakest ümbritsev kaitsekiht, ei toimu osakeste ühinemist, vaid
nad jäävad sekundaarse miinimumi F kaugusele. Molekulaarsete kaitsekihtidega
kolloidide püsivus. Soolid, millede osakeste pinnal on veel ka solvaatkiht, võivad
säiluda pikka aega, ilma et nad koaguleeruksid. Püsivuse suurendamiseks kasutatakse
samuti kõrgmolekulaarsetest ainetest kaitsekihte, millede koostises on polaarseid või
annaabi.ee 
