kulgeb keemiline reaktsioon. 4. Peab oskama nimetada keemilisi ja füüsikalisi nähtusi. Füüsikalised: vihmasadu, jääsulamine. Keemilised: põlemine, kummi venimine. 5. Mis on puhas aine ja mis on ainete segu? Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, on kindla koostise ja kindlate omadustega. Ainete segu koosneb mitme aine osakestest, kindel koostis puudub, omadused sõltuvad. 6. Mis on lahus? Mis on lahusti ja mis on lahustatav aine? Lahus on ühtlane segu, lahusti on enamasti vedelik, milles ainet lahustatakse, lahustatav aine on aine, mida lahustatakse lahustis 7. Mis on lahustuvus? Lahustuvus on aine suurim kogus, mis võib lahustuda 100g lahustis 8. Mille poolest erineb küllastunud ja küllastumata lahus? Küllastumata lahuses lahustub ainet veel, aga küllastunud lahusesse ei lahustu. 9. Kuidas töötada ohutult keemialaboris? Tuleb laboris katseid tehes olla väga
Lahusühtlane segu, koosneb lahustist ühtlaselt jaotunud ühest, mitmest lahustunud ainest. Lahustatav ainegaasilis,vedelas, tahkes olekus aine. Lahustumisel segunevad lahustatava aine osakesed lahustiga, moodustades sellega ühtlase segu.vee molekul(lahusti) suhkru molekul(lahustunud aine).vee molekulid on polaarsed hüdratsioon(hüdraatumine)-aineosakeste(ioonid,molekuilid) seostumine vee molekulidega. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline
vee molekulid. Niisugune saamisviis on andnud alust arvata, et süsihapet võiks leiduda kosmoses, kus vee ja süsihappegaasi molekulid pole liiga haruldased. Kosmoses on temperatuurid valdavalt väga madalad ja mitmesugune kosmiline kiirgus on võrdlemisi levinud. Ränihape Räni, vesiniku või hapniku ühend. Selle keemiline valem on H2SiO3/H4SiO4. See on nõrk hape ja see on vees raskesti lahustatav. Happe kuumutamisel saab poorse materjali silikageel. Hapet kasutatakse juuste tervendamiseks mõeldud ravimites nt Põldosi (sisaldab ränihapet ja C-vitamiini)
· Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: lahustist (tavaliselt vedelik) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahustatav aine on pihustunud tavaliselt üksikute molekulide või ioonideni! LAHUSTUMISPROTSESS Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. · Karedas vees seep hästi ei vahuta. · Karedas vees leiduvad vesinikkarbonaadid lagunevad kõrgemal temperatuuril ning küttekehale tekib katlakivi LAHUSTUMISPROTSESS · Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja: keemilised sidemed katkevad à
Elektronskeem Kontsentratsioon Reaktsioonivõrrand Elektronkate Korrosioon Redoksreaktsioon Elektronkiht Kuumutamine Redutseerija Elemendi järjenumber Lagunemisrektsioon Segu Filtrimine Lahus Setitamine Filtraat Lahustumine Soojusjuhtivus Fotosüntees Lahuse massiprotsent Sool Füüsikaline nähtus Lahustatav aine Statiiv Halogeenid Lahusti Süütamine Hape Lahustunud aine Tihedus Happeanioon Lahustuvus Täielik põlemine Happeline lahus Leelis Uhmer Happesademed Lehter Vahetusreaktsioon Hüdroksiidioon Lihtaine Vesinikioon Indeks Liitaine ehk keemiline Väliselektronkiht
Lahus Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Juhul kui lahustatav aine ja lahusti on samas agregaatolekus, loetakse lahustiks enamasti ainet, mida on lahuses rohkem. Näiteks etanooli lahustumisel vees on vesi enamasti lahustiks ja etanool lahustatavaks aineks. Et etanool ja vesi lahustuvad teineteises piiramatult (lahuse võib moodustada ükskõik millises vahekorras), siis võiks lahustiks olla ka etanool. Siin ei ole siiski väga ranget reeglit ja sellistel juhtumitel loetakse lahustiks tavaliselt siiski vett.
Lahus Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Juhul kui lahustatav aine ja lahusti on samas olekus, loetakse lahustiks enamasti ainet, mida on lahuses rohkem. Näiteks etanooli lahustumisel vees on vesi enamasti lahustiks ja etanool lahustatavaks aineks. Et etanool ja vesi lahustuvad teineteises piiramatult (lahuse võib moodustada ükskõik millises vahekorras), siis võiks lahustiks olla ka etanool. Siin ei ole siiski väga ranget reeglit ja sellistel juhtumitel loetakse lahustiks tavaliselt siiski vett.
Eelised : Ei sisalda lenduvaid ühendeid Puudused : Suhteliselt kallid Suhteliselt madal keemiline vastupidavus ja mehhaanilised näitajad Lakis sisalduv vesi tõstab pehmete puuliikide (mänd) pinna üles. Seab kõrged nõuded lihvimisele Lakid, mis kõvenevad lahusti aurustumisel Nitrotsellulooslakid Sideaineks on suure molekulmassiga nitrotselluloos, mida on modifitseeritud alküüdsideainega Saadud lakikile on pööratav – lahustiga lahustatav Eelised : Odav Lühike kuivamisaeg Kasutamislihtsus Puudused : Madal kemikaalikindlus ja mehhaaniline tugevus Väike kuivainesisaldus Lahustid ja vedeldid Lahustid on keemilised ained, mis on võimelised lahustama sideainet, et viia see vedelasse olekusse Vedeldi on keemiline aine, mida kasutatakse töösegu viskoossuse reguleerimiseks. Vedeldi ei lahusta tingimata sideainet Liigitus on tinglik, kuna sama aine võib erinevates olukordades olla kas lahusti või
Mõne juhul on majanduslikult õigem suurte kahjustustega vana konstruktsioon asendada uuega, kusjuures niiskusealtides kohtades saab kasutada sügavimmutatud materjali. 22. Tellis(kivi)konstruktsioon vee ja niiskuse- ja külmakahjustused Külmakahjustused – seinakonstruktsioonis telliste pooridesse sattunud vesi välisõhu temperatuuri alanemisel miinuskraadideni jääks muutumisel paisub ning müürikivid murenevad ja lagunevad Niiskus – niiskus ehk vesi on lahustatav ja transportiv keskkond, mis ühtlasi võib välja kanda ka kivimi kergeltlahustuvaid komponente. 23. Kivist välisseinte defektid, kahjustused Kahjustusi võib jaotada: 1. Seina suutmatus vastu võtta koormusi, mille tulemusena tekivad paigutused, purustused ja praod. 2. Suutmatus vastu pidada ilmastikumõjudele. 3. Seina suutmatus olla isoleerivaks külmale, mis tekitab veeauru kondensatsiooni. 4.Seina materjali purunemine. Mehaanilised kahjustused: koormused, deformatsioonide
Mõne juhul on majanduslikult õigem suurte kahjustustega vana konstruktsioon asendada uuega, kusjuures niiskusealtides kohtades saab kasutada sügavimmutatud materjali. 20. Tellis(kivi)konstruktsioon vee ja niiskuse- ja külmakahjustused Külmakahjustused seinakonstruktsioonis telliste pooridesse sattunud vesi välisõhu temperatuuri alanemisel miinuskraadideni jääks muutumisel paisub ning müürikivid murenevad ja lagunevad Niiskus niiskus ehk vesi on lahustatav ja transportiv keskkond, mis ühtlasi võib välja kanda ka kivimi kergeltlahustuvaid komponente. 21. Kivist välisseinte defektid, kahjustused Kahjustusi võib jaotada: 1. Seina suutmatus vastu võtta koormusi, mille tulemusena tekivad paigutused, purustused ja praod. 2. Suutmatus vastu pidada ilmastikumõjudele. 3. Seina suutmatus olla isoleerivaks külmale, mis tekitab veeauru kondensatsiooni. 4.Seina materjali purunemine. Mehaanilised kahjustused: koormused,
positiivse elektroodiga, anoodile on tekitatud elektronide puudujääk Lahused ja nende omadused. Kontsentratsiooni väljendusviisid. Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem Lahus koosnev lahustist ja lahustunud ainest. Vedelikku, milles aine lahustub nimetatakse lahustiks. Lahusti on see aine, mis lahuste moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Juhul, kui lahusti ja lahustatav aine on samas agregaatolekus, loetakse lahustiks enamasti ainet, mida on lahuses rohkem. 60. Lahustumissoojus, entalpia, entroopia. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja lahustunud aine osakeste vahel, siis lahustub vähesel määral ainet ja protsess on
osakeste ja pinna osakeste vahel. Neid on võimalik muuta lisandite viimisega vedelikku, tahke aine korral kaetakse selle pind. Osmoos on lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi boorse vaheseina. P=RT/V=RTM , kus R on 0,082 dm*atm/mol*kraadi, M on molaarsus, P on osmoonne rõhk rõhk, mida avaldab lahuse sammas. Looduses on osmoosseks anumaks rakk. 10. Vedelate lahuste ...: Lahus on vähemalt 2 aine homogeenne segu, üks ainetest on lahusti, teine lahustatav aine. Sarnane lahustab sarnast, s.t. lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega. Nad võivad olla gaasilises, vedelas ja tahkes olekus. Vahuks nimetatakse vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Lahustunud aine järgi jagatakse lahuseid: 1) küllastumata kui vedelikku
katkevad ja moodustuvad arv on 6 2. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesikeskkonnas ja entroopia muut. Amfifiilsed molekulid ja nende käitumine vees. Elektrolüüdi ioonid on vees alati hüdraatunud olekus ning ümbritsetud hüdraatkestaga. Polaarsete ühenditega moodustab vesi H-sidemeid. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee molekulidest klatraaditaoline struktuur. Apolaarne lahustatav aine ,,organiseerib" vee, ehk teiste sõnadega, vee H-sidemete võrgustik reorganiseerub apolaarse ühendi vastuvõtmiseks. Sellega tõuseb vee ,,järk", s.t. väheneb entroopia. Hüdrofoobse aine molekulid kogunevad vees kokku ning vee molekulidest moodustub vesiniksidemete abil ümber nende kõrgelt organiseeritud puuritaoline struktuur e klatraat. LIISI KINK 7
mis sisaldavad mingeid happelisi aineid ja söögisoodat või mõnda karbonaati. Pkendile kirjutakse nt. Kihisev paretablett, e pervescent tablett. Need tabl tuleb enne manustamist lahustada pooles klaasis kuni klaasis vees purustada ja veega segadaning saadud lahus ära juua. Lahustamisel saadakse teatud kangusega lahus või lihtsalt karastusjooki meenutav kihisev ravilahus. Lahustuvad, e lahustatavad tabl Tabl. ei pruugi olla kuigi suured, on kateta. Pakendile kirj. Lahustatav. Tabl olev raviaine on selline, et tavaliselt võttes ärritab tugevalt magu nt. KCL JA CaCl2. Tabl tuleb enne manustamist väheses vees lahustada ja veel vett peale juua. Resoriblett See on suus kasutamiseks mõeldud, enam kateta tablt. Pakendile kirj. Resoriblett. Tabl tuleb pista keele all või mõni juhul ka põske, igemete ja põse vahele.ning hoida, kuni tabl. on sulanud. Ei ole soovitavkatki närida,alla neelata, ei tohi peale juua ja
lahust. Osmoosi tagajärjel tekib osmootne rõhk, mis takistab lahusti difusiooni läbi poorse vaheseina. Kohesiooni jõud on osakeste vahel vedelikus faasi ajal. Adhesiooni jõud on vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel erinevate faaside vahel. Muutes neid jõude, saab muuta märgavust. Näited: et vesi märgaks vähe puitu, siis puit värvitakse; vesi ja vesilahused pinda ei märga. 10. Lahus on vähemalt kahe aine homogeenne segu, üks ainetest on lahusti teine lahustatav aine. Sarnane lahustab sarnast, s.t. lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega. Lahus võib olla gaasilises, vedelas või tahkes olekus. Vedelikus lahustunud gaasi nimet. vahuks. Vedelikus lahustunud tahket ainet nimet. suspensiooniks (pigmentvärvid, pinnas, tsemendisegud) ja emulsiooniks vedelikus segunenud mittelahustuva vedeliku segu ( vee emulsioon õlis on või). Iseloomustamine – lahustunud aine järgi jagatakse
Looduses on osmoosseks anumaks rakk. Ehituses nt betoonist mahuti lahuses. 10. Vedelate lahuste mõiste. Kuidas määratakse vee üldist ja mööduvat karedust? Vee üldine karedus on 2,8 mmol/l, mööduv karedus 4,5 mmol/l, kui palju tekib katlakivi 12 m3-st veest (CaCO3)? (VT KÜSIMUST 19. Vastus: katlakivi hulk= (mmol) liitris * liitrite arv) Lahus on vähemalt 2 aine homog segu, üks ainetest on lahusti, teine lahustatav aine. Sarnane lahustab sarnast, st lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega. Nad võivad olla gaasilises, vedelas ja tahkes olekus. Vahuks nim vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Lahustunud aine järgi jagatakse lahuseid: 1)küllastumata kui vedelikku viidud väike kogus ainet veel lahustub 2)küllastunud sama aine
annaabi.ee 
