Toimub dissotseerumiseni (kontsentratsioonide tasakaaluni). Aktiivne transport – vajab lisaenergiat Fagotsütoos – eriti suurte ainete, nt valgumolekulide ja alkoholi transport. Rakumembraan sopistub sisse, aine satub põiekesse. Retseptorvalgud tegelevad signaali, erutuse vastuvõtmise ja juhtimisega. Rakumembraani ülesanded: aine-, energia- ja infovahetus, raku kooshoidmine, kaitse. Rakutuum. Tuumal on 2 membraani. Tuumas sisaldub DNA (lahtikeerdunult e kromatiinina, paljunemisel keerdub kokku kromatiidideks). Tuumake – piirkond, kus toimub rRNA süntees ja ribosoomide alaüksuste moodustumine, tuumakesel membraan puudub. Karüoplasma – peamiseks koostisosaks vesi, lisaks selles lahustunud orgaanilised ja anorgaanilised ained, DNA, RNA. Tuuma ülesandeks on raku elutegevuse juhtimine, pärilikkusinfo säilitamine. Homoloogilised kromosoomid – paarilised kromosoomid, sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
lähterakuga. Pooldumisprotsessidega samaaegselt toimub kromosoomi ja plasmiidi replikatsioon nii, et tütarrakus on esialgse raku genoomi duplikaat. Enne jagunemist rakk toitub, rakuorganellide arvukus suureneb ning bakter varustab end ATP ja teiste makroergiliste ühenditega. Mikroobiraku genoom: Pro- ja eukarüootse raku DNA molekuli struktuur on ühesugune. Bakteri genoom koosneb tavaliselt ühest üksikust ringjast kromosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal. DNA molekul on lahtikeerdunult pikk ja peenike, ületades ligi 1000 korda bakteriraku pikkuse (ca 1000 mm). DNA on mikroobiraku keskele kokku keerdunud ebakorrapäraseks moodustiseks, s.o. nukleoidiks. Selles on DNA väändunud superspiraaliks, mis on hädavajalik nii replikatsiooniks kui geenide transkriptsiooniks. Uusimate andmetega on tõestatud, et kasvavad mikroobirakud sisaldavad 2-4 eraldi nukleoidi erinevates replikatsiooni astmetes, mitte üht sagaralist nukleoidi, mis ulatub raku ühest otsast teise .
Eukarüootidel on seevastu rohkem kui üks kromosoom. Eukarüoodi iga kromosoom on valjude abil (osaleb ka RNA) kokku pakitud üks lineaarne DNA-molekul. Kromosoomidel on kaks põhifunktsiooni: 1)geneetilise informatsiooni ülekanne muutumatul kujul rakust tütarrakku ja põlvkonnast põlvkonda; 2)geneetilise informatsiooni järkjärguline avaldumine rakud funktsioonide ja arengu geneetilisel määramisel. Mittejagunevates rakkudes esinev DNA rohkem lahtikeerdunult , ta on transkriptsiooniliselt aktiivne. Jaguneva raku replitseerunud kromosoom koosneb kahest geneetiliselt identsest tütarkromatiidist, kus on samad geenid ja samad alleelid. Tütarkromatiidid on üksteisega ühendatud tsentromeeri kaudu. Tsentromeeri moodustaval DNA järjestusel on kaks funktsioonid: 1) nende järjestuste kaudu on replikatsioon järel kaks DNA-molekuli üksteisega ühendatud; 2)sinna
annaabi.ee 
