3. Üldplaneering 4. Detailplaneering. Hõbedane majandus on pensionäridel raha, ja neilt vaja raha välja meelitada, spaad jne Monitooring, seire plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi (ja seda mõjutavate tegurite) uurimine selleks loodud seirejaamades (-aladel). Keskkonnaseire seadus 1999, mille korral toimub keskkonnaseire, keskkonnaseire korraldus, saadud andmete töötlemine -- keskkonnakvaliteet, kuidas ajas muutuuvad, kuidas muutuvad tegurid, saada lahteained erinavtele prograammidele ja planeeringutele. Keskkonnaseire ülesanded on: 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine; 2) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine; 3) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine; (vilsandi saare peal on ühuseire jam) 4) keskkonnaindikaatrotid seire parameetid
Nii on see näiteks selgelt väljendunud sammaltaimedel. 4 Vetikatel võivad aga sporo- ja gametofüüt esineda erinevate isenditena, mis valiselt on tihti eristamatud. Sõnajalgtaimede gametofüüdiks on eelleht. Õistaimedel ja paljasseemnetaimedel on gametofüüt taandarenenud ja selle moodustavad põhiliselt sugurakud.Taimed kasvavad kõikjal, kus on fotosünteesiks piisavalt vajalikke lahteained ja valgusenergiat. Enamik taimeliike asustab maismaad, kuid neid leidub ka ookeanis mitmesaja meetri sügavusel. Taimede asustustihedus on suurim ekvaatori piirkonnas ning väheneb pooluste suunas. Enamik vetikaliike elab veekeskkonnas. Sammal-, sõnajalg-, paljasseemne- ja õistaimede arvukad liigid asustavad aga valdavalt maismaad. Erinevaid taimeliike on maailmas väga palju - üle 300 000. Ka Eestis kasvavate taimede arv ei ole täpselt teada - neid avastatakse üha juurde
ning iseeneslikult sellest enam väljuda ei saa. Kui temperatuuri ei ole konstant, siis saab otsustada reaktsiooni suuna üle reaktsiooni entalpiamuudu ja entroopimuudu koosmõju järgi vastavalt võrrandile G = H TS 40. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Tasakaalukonstandi vaartus naitab kuidas reaktsioon kulgeb: K suur vaartus (K>1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ulekaalus saadused K on vaike (K < 1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ulekaalus lahteained. 41. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist. Igal reaktsioonil on kindel tasakaalukonstant, mis muutub temperatuuri muutudes. Osadel ainetel laheb vaiksemaks, teistel suuremaks. 42. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus. Miinusmärk näitab, et reaktsiooni kulgedes kiirus väheneb. Reaktsiooni kiiruse ühikuks on reeglina mol/l·s. 43. Reaktsiooni järk. Reaktsiooni jark on suurus, mis arvuliselt vordub kontsentratsioonide astmenaitajate
annaabi.ee 
