valmistada vettpidavaid jalanõusid. Kautsuki kasvatamine Kautsukipuude kasvatamine oli aga kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus samuti palju aega. See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt. Kautsuki tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel. Enne seda oli raskusi isegi autorehvide tootmisega. Leidumine Kagu-Aasias Lõuna-Ameerikas Isopreen on loodusliku kautsuki lahteaine. Saamine Igal hommikul tehakse kautsuki puude tüvedele 3 korda kolm sisselõiget. Siis kogutakse umbes 120g lateksit, milles on 35% isopreeni. Nii tehakse 25 aastat järjest Kasutamine Lõuna-Ameerika põliselanikud: määrisid paate immutasid jalanõusid Toorkautsuk kustutab suurepäraselt pliiatsiga kirjutatu Indian rubber Õlis lahustatuna sobib kautsuk impregeeritud
Miks? Joonisel on E otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia H soojusenergiana (reaktsiooni soojusefekt). Vastassuunalisel endotermilisel reaktsioonil aga neeldub energia H , kusjuures aktiveerimisenergia vaartus on E 2. Seega on reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem endotermilise protsessi puhul. 49. Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni? Millised nendest võivad nihutada reaktsiooni tasakaalu? a) (tahke) lahteaine peenestamine - kiirendab b) saaduse lisamine nihutab tasakaalu c) temperatuuri tostmine kiirendab, nihutab tasakaalu d) katalusaatori lisamine - kiirendab e) lahteaine lisamine nihutab tasakaalu f) lahteaine eemaldamine nihutab tasakaalu g) ainete segamine - kiirendab h) saaduse eemaldamine nihutab tasakaalu i) rohu tostmine (gaasilis(t)e lahteaine(te) korral) kiirendab, nihutab tasakaalu 50. Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant?
ainet · Kiirust mõjutavad tegurid: temperatuuri tõstmine, konsentratsiooni suurendamine, gaasides rõhu suurendamine, tahkete ainete peenestamine, katalüsaatori kasutamine · Loetle erinevaid reaktsioone Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Keemilise reakstiooni tasakaal- pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri-ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. Mõjutamine- tingimuste muutmisega saab tasakaalu nihutada päri- või vastassuunas: · Lahteaine kontsentratsiooni suurendamisel nihkub tasakaal saaduste tekke suunas, vahendamisel lahteainete tekke suunas. · Saaduse kontsentratsiooni suurendamisel nihkub tasakaal lahteainete tekke suunas, vahendamisel saaduste tekke suunas. · Rohu tostmisel nihkub tasakaal vaiksema gaasi molekulide arvu suunas, alandamisel suurema gaasiliste ainete molekulide arvu suunas. · Temperatuuri tostmisel nihkub tasakaal endotermilise protsessi suunas (_H>0),
· Liites kokku reaktsiooni jargud koigi reageerivate ainete jargi, saadakse reaktsiooni üldine järk. · Seega on reaktsiooni järk suurus, mis vordub reageerivate ainete kontsentratsioonide astmenaitajate summaga reaktsiooni kineetilises vorrandis. 0-ndat järku : Nulljarku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s.t kiirus ei soltu reagentide kontsentratsioonidest. 1.-st järku- Esimest jarku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lahteaine kontsentratsiooniga. 2. järgu- Teist jarku reaktsiooni korral on reaktsioonikiirus proportsionaalne lahteaine kontsentratsiooni ruudu voi kahe lahteaine kontsentratsioonide korrutisega. Teise järgu reaktsioonidele iseloomulik: · Teist jarku reaktsioonidele on iseloomulik suhteliselt pikk "saba" madalatel kontsentratsioonidel on reaktsioon vaga aeglane. · Teist jarku reaktsioonidele on iseloomulik,kontsentratsiooni poordvaartuse lineaarne soltuvus ajast. 1 järk versus 2 järk
annaabi.ee 
