Liisi Ojamaa Lõputu juuli
on mu linn & mu keha
Akendele libisewad näod
Raske minna on edasi õhtu langeb maja taha maha
Tahax mõndagi teha unustusse sulawad su peod
Pihkudes wihmapisarad teadmata jääb päew kas hea wõi paha
Suwenaeratus huulil
Kõik on kusagil olemas Taewasse saab sirutada käed
selles lõputus juulis jalge alla lahri rullub rada
Aeg on kaotamas tähendust ise usud seda mida näed
Kõik on ikkagi sama
Kes kyll õpetax mind
ise jälle jaxad unistada
wähem armastama Palawikust põgeneb su hääl
kostab yle hämarduwa linna
Kõik käib nii ringi nii ringi nii ringi nyyd kui wõixid taganeda weel
palawus walutab silmis
annaabi.ee 
