Niikauakuihongkongi ja makau üleminekuthiinale ei lähe, siis EL ja Hiina suhted seisavad. pärast seda algasid läbirääkimised suhete laienemiseks, kuid sekkus uus tegur: Ameerika ühendriigid, kelle tingimusteta soov oli, et hiinale ei müüdaks modernset tehnoloogiat. EL ja Hiina suhted ei ole nii kaugele välja arendatud kui võiks olla. aasta 2004 ja 2005, eesti ja vene piirilepinguga samal ajal sõlmitakse hiina ja vene piirileping., mille tulemusle hiina sai venemaalt lahmaka territooriumi. oluline on, et hiina hoiti väljas G8-st, kus olid maailma juhtivaimad tööstusriigid, kuid Hiinat ei võetud. ameerika ühendriigid ise mõütlesid ümber okt. 2008 toimus esimene G-20 kokkusaamine, mille sisse mahtusid Hiina, India ja teised. Hiina kutsuti suure laua taha, Ametist lahkuva Bushi käik oli hilinenud, sest olid läbirääkimised teise kombinatsiooni kokkupanekuks, mis oli BRICS, loodud aastal 2008/2009, mis tähendab brasiilia, venemaa, india, hiina
Leedulased olid selle vastu, sest nõukogude võim keeldus jagama mõisamaid talupoegadele. Litbeli valitsuse hukk olid põhjustatud lüüasaamistega Saksa, Leedu ja Poola vägede käest. Leedu-Vene rahuleping (12.07.1920)- Tartus sõlmiti Leedu ja Nõukogude Liidu vahel vaherahu, millega NSVL tunnustas Leedu valitsust de facto ja kinnitas, et Litbel enam ei eksisteeri. Rahu sõlmiti 12. juulil 1920. aastal Moskvas. Leedu sai endale 3 miljon kuldrubla ja Vilniuse linna, mille juurde käis lahmaka territoorium. Leedu-Poola konflikt- Suhted pingestusid 4. aprillil 1919. aastal kui Poola teatas, et ei tunnusta Leedu vabariiki ning hõivas Vilniuse ja jätkades pealetungi. Leedu võitlus Poolaga: Suhted pingestusid 1919. aastal kui Poola teatas, et ei tunnusta Leedu vabariiki ja hõivas Vilniuse. Sõjas Poola vastu NSVL oli liitlane Leedul. Leedu jäi Vilniusest ilma, sest Poola kavalusega hõivas Vilniuse ning annekteeris. 6. Leedu Vabariik 1920-1939: