Narva lahingud 1944
väeosad. 5. ja 6. veebruaril püüdsid vastase väed ületada Narva jõe ülemjooksul Omuti küla
juures. Hetkekski ei raugenud võitlused vahetult Narva suunal. Kõik Jaanilinna hõivamise
katsed olid lõppenud edutult. Saksa väejuhatus püüdis teha kõik selleks, et vältida nõukogude
vägede läbimurdmist Eestisse. 07. veebruaril 1944 toetas Eesti Vabariigi peaminister
presidendi ülesannetes Jüri Uluots mobilisatsiooni läbiviimist Eestis, kutsudes lahingulippude
alla kümneid tuhandeid eestlasi. Oli alanud Teine Eesti Vabadussõda. 08. veebruaril 1944
toodi Neveli rindelt ära ja suunati Narva rindele 20. Eesti Diviis. Ka major A.Rebase ja
Soodeni pataljonid palusid end viia Novgorodi lähistelt samuti Narva rindele, kus pidasid
verist võitlust sakslased, mobiliseeritute pataljonid Viljandist, Pärnust, Tartust, krahv
Strachvitzi soomusüksused, norralaste, taanlaste, flaamlaste, valloonide, rootslaste ja
soomlaste väeüksused.
11