Eesti II Maailmasõjas - kokkuvõte
Teise maailmasõja aegsel perioodil oli kolm armeed, kus eestlastel oli võimalik sõdida:
Venemaa e. Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse mobiliseeriti
eestlased peamiselt sunniviisiliselt, sest selliseid inimesi oli vähe, kes oleksid olnud nõus
vabatahtlikult sõdima kommunistliku ideoloogia eest. 1941. aastal moodustatud
hävituspataljonid olid erandid. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22.
territoriaalse lahingukorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See korpus oli moodustatud EV
sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ning ajateenijatest.
Tööpataljonidesse koondati ebausaldusväärsed mobiliseeritud, kes pidid pataljonides
tegema rasket sunnitööd. Paljud eestlased surid raskete tingimuste tõttu nendes
pataljonides.
Eestlase mobiliseerimine sõltus enamasti nende sünniaastast, mitte nende enda tahtest.
Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke