purunevad jõudmata voolamiseni. C. klaasiolekus kristalliinsetele termoplastidele on iseloomulik voolamispinge ja deformatsiooni energia absorbeerimine. D. kummiolekus amorfne termoplast (PMMA, PS, PVC) puruneb jõudmata voolamiseni. Score: 0/3 26. Polümeeri maksimaalne töötemperatuur sõltub? Student Response Feedback A. sellest, kas polümeeri pehmenemistemperatuur on madalam lagunemistemperatuurist. B. polümeeri pehmenemisest tempratuuri tõstmisel C. polümeeri termilisest stabiilsusest D. kuumuskindlusest Score: 0/3 27. Polümeeri tugevus ehk vastupanu purunemisele oleneb? Student Response Feedback A. õhurõhust B. deformatsiooni liigist, suurusest, kestusest, sagedusest C. Polümeeri keemilisest ja füüsikalisest struktuurist D. vormimismeetodist E. keskkonnast (ruumitemperatuur, niiskus) Score: 3/3
D. klaasiolekus kristalliinsetele termoplastidele on iseloomulik voolamispinge ja deformatsiooni energia absorbeerimine. Score:0/3 26. Polümeeri maksimaalne töötemperatuur sõltub? Student ResponseFeedback A. sellest, kas polümeeri pehmenemistemperatuur on madalam lagunemistemperatuurist. B. polümeeri termilisest stabiilsusest C. polümeeri pehmenemisest tempratuuri tõstmisel D. kuumuskindlusest Score:3/3 27. Polümeeri tugevus ehk vastupanu purunemisele oleneb? Student ResponseFeedback A. õhurõhust
Pinnakattematerjalid Komposiitmaterjalid Päritolu järgi: Looduslikud- nt. tselluloos, kautsuk, vill, puuvill, nahk jne. Modifitseeritud looduslikud- struktuur säilib peale keemilist töötlemist. Nt. Viskoos (toodetakse puidu tselluloosist) Sünteetilised- naftast, kivisöest, maagaasist Peaahela kuju järgi: Lineaarne Hargnenud Ristsillatud Takerdunud Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla gaasilises olekus, sest keemistemperatuur on üldjuhul kõrgem polümeeri lagunemistemperatuurist. Polümeerid võivad olla ainult vedelas või tahkes agregaatolekus. Supermolekulaarse struktuuri põhimõisted on kristallilisus ja amorfsus. Polümeersetel materjalidel esineb nii kristallilisus kui amorfsus. Kristallilisus on kolmedimensionaalne korrastatus atomaarsel tasandil, kus aatomid võrepunktidena moodustavad määratud parameetritega kristallivõre. 6. Plastid: lisandid, liigitus (termoplastid, termoreaktiivid, elastomeerid). Plastide liigitus
Polümeeride omadused sõltuvad makromolekulide kujust: Lineaarse või hargnenud ahelaga polümeerid tahkestuvad paljudes orgaanilistes lahustites, pehmenevad või sulavad kuumutamisel ja hanguvad jahtumisel uuesti. Ruumiliste makromolekulidega polümeerid ei lahustu orgaanilistes lahustites ega pehmene kuumutamisel. Polümeeride supermolekulaarne struktuur. Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla gaasilises olekus, sest keemistemperatuur on üldjuhul kõrgem polümeeri lagunemistemperatuurist. Polümeerid võivad olla ainult vedelas või tahkes agregaatolekus. Supermolekulaarse struktuuri põhimõisted on kristallilisus ja amorfsus. Polümeersetel materjalidel esineb nii kristallilisus kui amorfsus. Kristallilisus on kolmedimensionaalne korrastatus atomaarsel tasandil, kus aatomid võrepunktidena moodustavad määratud parameetritega kristallivõre. Polümeerid ei ole absoluutselt kristallilised, vaid poolkristallilised. Polümeerid ei ole perfektselt kristallilised, vaid nad
000-2.000.000 g/mol). Liitumispolümerisatsioon- polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Polükondensatsioon- kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil ahela mõlemas otsas, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul või happe molekul, seega ei ole tema monomeer identne lähteaine molekuliga. Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla gaasilises olekus, sest keemistemperatuur on üldjuhul kõrgem polümeeri lagunemistemperatuurist. Polümeeride liigitus – kristalliinsed (korrapärane struktuur, läbipaistmatu) ja amorfsed (korrapäratu struktuur ja läbipaistev). Plastid Plastid on polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on polümeer ning mis töötlemisfaasis on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul. Plastide liigitamine tehnomehaaniliste omaduste järgi: - Termoplastid – Polüetüleen (PE), Polüpropüleen (PP), Polüvinüülkloriid (PVC), ABS