Pedosfäär
järele jääb ainule alumiiniumirohke boksiit, nimetatakse seda alliitseks. Ilmastik,
eelkõige sademed ja temperatuur, mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka
mullasisest bioloogilist aktiivsust.
Organismid. Mullatekketeguritest on taimkate üks olulisemaid, sest taimed toovad
mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Mida rohkem on
mullas biomassi, seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine
lagunemiselvabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus.
Inimtegevus. Arvestades asjaolu, et 2/5 maismaa pinnast on taimekasvuks liiga külm,
kuiv, niiske või mägine, ning seda, et mullateke on ajaliselt väga pikk protsess, tuleks
mulda käsitada mittetaastuva loodusvarana.
Mullahorisondid
Muld jaotuv erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse
mullahorisontideks. Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu
käigus
annaabi.ee 
