sobivad neile erinevad valgendajad. Näiteks riietel on sellekohased lipikud. Perkarbonaadid ja vesinikperoksiid on mõned nendest komponentidest, mis lagunevad kahjututeks produktideks. Üks probleem on, et nad peavad olema stabiliseeritud vastu pidama pikale ajalisele seismisele. See saavutatakse lisades stabiliseerivaid komponente, nagu fosfaadid ja EDTA (EtüleenDiamiinTetraAtsetaat). Puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises. See ei ole kergesti lagunduv heitveepuhastusjaamades ega vee keskkonnas. Fosfaate kasutatakse kohtades, kus vesi on kare. Fosfaadid koos nitraatidega aitavad kaasa eutrofeerumisele vetikate ülevohamisele magevees ja meres. Nii fosfaadid kui nitraadid peavad vees olema, et tekitada eutrofeerumist. Üldjuhul on valgendavad ained loodusele kahjulikud. Perkarbonaatidel on ärritav mõju otsesel kokkupuutel, kuid ei ole teada tõsiseid pikaajalisi efekte.
* Kareduse määramine. Kompleksonomeetriline tiitrimine. Üldkareduse (Ca2+ ja Mg2+ ioonide summarse sisalduse) määramine toimub nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel. Tiitritakse etüleendiammiintetraäädikhappe (EDTA) naatriumisoola ehk triloon-B lahusega, pH=10, Indikaatorina kasutatakse üldkareduse määramisel kromogeenmusta * EDTA eteendiamiintetraetaanhappe puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises. See ei ole kergesti lagunduv heitveepuhastusjaamades ega vee keskkonnas, sattudes keskkonda lahustub mürgisteks raskemetallideks ja võimaldab neil siseneda toiduahelasse. EDTA põhjustab silma ja naha ärritust. * Komplekseerumine muudab vees lahustumatud ained liikuvateks, mistõttu saavad need ained siseneda bioloogilisse aineringesse ning akumuleeruda, koguneda taimedesse ja organismidesse. * Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus,