"lagundamisintensiivsus" - 1 õppematerjal

Konspekt aastast 2005

biodegradatsioon toimub nii aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes. Igal mikroorganismil on kindel spekter ssivesinikke, mida nad on vimelised lagundama. n-alkaanidest lagundatakse kige paremini molekule vahemikus C10-C24, viksema ja suurema arvu ssiniku molekulidega n-alkaane mikroobid ei lagunda vi lagundavad vga aeglaselt. Mulla mikroobidest on kuni 20% vimelised lagundama ssivesinikke. Kllastumata ssivesinikud on raskemini lagundatavad kui kllastunud ssivesinikud. Naftaproduktide lagundamisintensiivsus merevees 1-30 mg m-3 pevas, mullas 0.3% pevas (10 C juures) Lagundamist limiteerivateks teguriteks meres on madal temperatuur, madal mineraaltoitainete kontsentratsioon, hapniku defitsiit. CH3-CH2-CH2-CH3 + NAD(P)H2+ +O2 ------> CH3-CH2-CH2-CH2OH + NADP + H2O n-alkaanide oksdeerimine alkaani monooksgenaasi (hdrokslaasi) vahendusel Aromaatsed ssivesinikud (BTEX = benseen, tolueen, ksleen, etlbenseen) on sltuvalt struktuurist kas kergesti vi raskesti lagundatavad. See sltub