"Sinilind" Maurice Maeterlinck
leidisid ühise otsuse, et nad ära tappa. Nad kargasid kõik kallale lastele aga koer Tylo
tuli appi lastele, kuid ta seoti puujuure külge kinni. Õnneks oli Tytylil nuga, millega ta
sai ennast niivõrd-kuivõrd kaitsta. Kass oli aga selleks ajaks kadunud sealt, kui kõik
toimus, sest ta viis ju lapsed teadlikult halva kätte. Õnneks viimasel hetkel jõudis
valgus metsa ja päärtis lapsed.
Lõpuks olid möödunud nädalad ja kuud selles ajast, mil lapsed kodust
laghkusid. Aeg oli tagasi minna. Toimus hüvasti jätmine aga kõik toiduained, loomad
ja olendid andsid sõna, et nad ei kao laste elust, ainult, et neil ei ole ühist keelt,
millega nad saksid suhelda. Oli pisaraid, oli naeru. Kass oli aga viimane, kes nendega
hüvasti jättis. Ta armastas tegelikult lapsi, ta ei soovinud neile kunagi halba, kuigi ta
oli väga omakasupüüdlik ja uhke, ning tavaliselt mõtles vaid oma enese heaolu peale.
Siis oli tund tulnud ja lapsed naasesid tagasi koju.