EESTLASTE MATMISKOMMETE TEKE JA MUINASUSUND
täidetud. Täidiskivide vahel on üks või mitu väikest kivist kirstu, kuhu on maetud põlenud
inimjäänused. Laevkalmetest on leitud ka mõned hauapanused. Eesti laevkalmete eeskuju
võib leida Ojamaalt, kus laevkalmed olid kogu nooremal pronksiajal tavalised. Laevkalmeid
ehitati ka mujal Skandinaavias, kuid siinpool Läänemerd on teada vaid üksikuid. On arvatud,
et nende rajajateks ongi olnud mõned siinkandis elanud skandinaavlased, kuid samas on
siinsetel laevkalmetel palju sarnast ka Eesti kivikirstkalmetega, mis jällegi viitab ehitajate
kohalikule päritolule.
Maahaudadesse maeti reeglina põletamata surnuid domineeris laibamatus. Kiviaegsetes
maahaudades leidub kiviesemete tükke, luuesemeid,savinõude kilde ning koduloomade luid.
Hilisemates haudades leidub töö ja tarberiistu ning ehteid, kuid hauapanuste hulk vähenes
muinasajal järjest hauda ei pandud enam relvi ning töö ja tarberiistu. Noorema rauajastu- ja
annaabi.ee 
