1809. aastal määrati ta laeva "Melpomena" komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaadri sõudelaevastiku flotilliülemaks Riiga. 1812. aastal viidi ta üle teenistusse Mustale merele, kus määrati kõigepealt fregatt "Minerva" ja seejärel 1818. aastal fregatt "Flora" komandöriks. Hilisem teenistuskäik Pärast naasmist maadeavastusreisilt jätkas Bellingshausen teenistust 1821. aastal 15. laevastikuekipaazi komandörina. 1826. aastal määrati ta laevasalga komandöriks, kuhu kuulusid laev "Konstantin" ja fregatt "Jelena". Laevasalga ülesandeks oli korraldada Vahemerel kaadriväemeeskondade praktilist meresõiduväljaõpet. Uue ülesande käigus ülendati Bellingshausen kontradmiraliks.1828. aastal saateti ta väljaõpetatud meeskonnaga vastpuhkenud Vene-Türgi sõtta Mustale merele. 1829. aastal määrati ta meeskonnaga laevale "Pariis". 6. detsembril 1830 nimetati Bellingshausen viitseadmiraliks ning kuni 1839
lähedusse. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus ja suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval pigem Aleksandri saareks nimetatakse. Elukäik Pärast naasmist maadeavastusreisilt jätkas Bellingshausen teenistust 1821. aastal 15. Laevastikuekipaazi komandörina, 1826. aastal määrati ta laevasalga komandöriks, kuhu kuulusid levad "Konstantin" ja fregatt "Jelena", mille ülesandeks oli Vahemerel kaadriväekipaazide praktiliseks meresõiduväljaõppeks, mille käigus ta ülenati kontradmiraliks. Elukäik 1828. aastal saateti ta väljaõpetatud laevastikuekipaaziga puhkenud VeneTürgi sõtta Mustale merele. 1829. aastal määrati ta
Tuamotu saarestikus ja suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval pigem Aleksandri saareks nimetatakse. Tagasi jõuti kroonlinna 5. augustil 1821. aastal. Retke tulemused võttis Bellingshausen kokku 1831. a. ilmunud raamatus "Kaks retke Lõuna-Jäämerel..." Pärast naasmist maadeavastusreisilt jätkas Bellingshausen teenistust 1821. aastal 15. laevastiku komandörina. Aastal 1826 määrati Bellingausen laevasalga komandöriks, kuhu kuulusid levad "Konstantin" ja fregatt "Jelena". Selle ülesandeks oli Vahemerel kaadriväekipaazide praktiliseks meresõiduväljaõppeks, mille käigus ta ülendati kontradmiraliks. 1828. aastal suundus ta väljaõpetatud laevastikuekipaaziga puhkenud Vene-Türgi sõtta Mustale merele. Järgmisel aastal määrati ta laevaekipaaziga laevale Pariis. Alates 1830. aastast seilas Fabian Gottlieb taas Balti merel, nüüd juba viitseadmiralina.
24. juuli vkj 5. augustil 1821. aastal, pärast 751 päeva pikkust maadesavastusreisi jõudis Bellingshausen oma laevadega tagasi Kroonlinna. Pärast naasmist valmistas kolme aasta jooksul Bellingshausen ette aruannet, oma maadeavastusreisist, mis aga avaldati rahapuuduse tõttu alles keiser Nikolai I abiga 1831. aastal. Pärast naasmist maadeavastusreisilt jätkas Bellingshausen teenistust 1821. aastal 15. laevastikuekipaazi komandörina, 1826. aastal määrati ta laevasalga komandöriks, kuhu kuulusid laevad "Konstantin" ja fregatt "Jelena", mille ülesandeks oli Vahemerel kaadriväeekipaazide praktiliseks meresõiduväljaõppeks, mille käigus ta ülenati kontradmiraliks. 1828. aastal saateti ta väljaõpetatud laevastikuekipaaziga puhkenud Vene-Türgi sõtta Mustale merele. 1829. aastal määrati ta laevaekipaaziga laevale Pariis. 6. detsember 1830, määrati ta viitseadmiraliks ja kuni aastani 1839 teenis Bellingshausen Tallinnas, Balti laevastiku 2
annaabi.ee 
