Tuumareaktorid - kordamisküsimused
19. Tuumareaktorite bioloogiline kaitse (kehvapoolne vastus)
Arvatakse, et reaktori radioaktiivse töötamisel on 1018 – 1020 Bq. Reaktori seiskudes hakkab
see kiiresti vähenema. Arvatakse, et 0,3 % sellest väljub reaktori aktiivtsoonist. Seetõttu
kaitstakse reaktor bioloogilise kaitse ja soojuskaitsega. Bioloogiline kaitse peab kinni pidama
gamma ja neutronkiirguse. Neutronid aeglustatakse kas betooni või veega. Laevareaktorites
kasutataks e parafiini, terast, seatina, malmi või mitmekihilist kaitset. Esimene kiht võib olla
ka boori sisaldav grafiit.
Reaktorit kaitseb 3 ohutusbarjääri:
1) Kütusevarraste kate – varda ulatuses väga suur temperatuurigradient (300 kuni 2000 *C)
Kütusevarda sees UO2, Xe, tahked osakesed. Kiirete neutronite toimel muutub varda kest
hapraks. See peab vastu pidama ka avariiolukorrale, järsule kuumenemisele. Osadel varrastel