Nimetu
Sellele küsimusele leidis inimene juba ammu küsimuse: ta hakkas tähti teatud
viisil rühmadeks jaotama, neist kujundeid moodustama. Ta kandis oma
maapealsed müüdid ja nende teelased - jumalad ja kangelased - üle
taevavõlvile. Tekkisid tähtkujud, mille nimetused on enamasti kreeka päritoluga,
kuigi nad meile on jõudnud ladina redaktsioonis. Tihti on need nimetused aga
veelgi vanemad, kajastades müüte veeuputusest. Niisugused on näiteks
Veevalaja (Aquaris), Laevakiil (Carina), Ürgjõgi (Eridanus), Kaaren (Corvus),
Tuvi (Columba) jne. Nende päritolu ulatub tagasi babüloonia või veelgi
varasemasse - sumeri aega, 4000-5000 aastat tagasi. Mitmetel tähtkujudel, eriti
taeva lõunapoolkeral, on aga märksa hilisemast ajast pärit nimetused.
Kui tähtkujude nimetused on säilinud läbi aastatuhandete, siis üksiktähtedel,
peale heledamate, on need enamasti vajunud unustusehõlma. Selle tingis juba