LAENULEPING Käesoleva laenulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Laenuandja nimi], registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada), asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Laenuandja) ja (2) [Laenusaaja nimi], registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära
Põhivõlgnevuse, intressi, leppetrahvi ja viivise nõudes, summas 12 080,898 eurot. I Faktilised asjaolud 1.1. Hageja ja Kostja sõlmisid 12. novembril 2011.a. küttepuude müügilepingu ( lisa 1), mille kohaselt Hageja 12. novembril 2011.a. tasus Kostjale ettemaksuna küttepuude ostuhinna summas 10 000 eurot. Kostja oma müügilepingust tulenevaid kohustusi Hageja ees ei täitnud. 1.2. 28. jaanuaril 2012.a. sõlmisid Hageja ning Kostja laenulepingu (lisa 2), mille kohaselt kohustus Kostja tasuma müügilepingu alusel saadud ettemaksu laenuna Hagejale laenulepingus sätestatud tingimustel. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ning Hageja ütles 2. oktoobril 2012.a. Laenulepingu üles (lisa 3). Kostja edastas 15. oktoobril 2012.a. Hagejale kirja (lisa 4), milles kinnitas, et ei ole laenusummat tasunud. 1 II Õiguslikud põhjendused 2
Võlaõigusseaduse § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuse tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Antud juhul vahetasid hageja ja kostja 12. jaanuaril 2014.a tahteavaldusi allkirjastades laenulepingu, kus on selgelt määratletud kõik laenulepingu olulised tingimused. VÕS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja ei ole täitnud laenulepingu punktis 2 tulenevat kohustust tasuda ostu eest lõplikult 12. veebruariks 2014. Kostja selline käitumine annab hagejale põhjuse eeldada, et ka
Isikukood: 38504159741 Jaama 40-11, Kohtla-Järve E-post: [email protected] Tel: 53648561 HAGIAVALDUS 2250 EURO PÕHIVÕLA, 3200 EURO INTRESSI, SISSENÕUTAVAKS MUUTUNUD VIIVISE JA VIIVISE KUNI PÕHIVÕLA TÄITMISENI NÕUDES Hagihind: 6666,35 eurot Riigilõiv: 450 eurot I Asjaolud 1. Hageja Jana Tasane ja kostja Kuuno Kloop sõlmisid 28.05.2015 suulise laenulepingu (lisa 1 vestlus hageja ja hageja töötaja vahel). Lepingu alusel laenas hageja kostjale 900 eurot sularahas, mille kostja kohustus tagasi maksma hiljemalt 28.06.2015 koos 900 euro suuruse intressiga ning kostja koostas võlgnevuse kohta samal päeval ka kirjaliku võlatunnistuse (lisa 2 võlatunnistus). Võlgnevust ei ole kostja tagasi maksnud. 2. Hageja ja kostja sõlmisid 19.06.2015 uue suulise laenulepingu, mille alusel laenas
kodulehele www.smslaen.ee, või Laenuandja asukohas. 3.3.7. Vastuseks Laenusaaja poolt punkti 3.3.6 kohaselt SMS-i või interneti teel saadetud laenutaotlusele edastab Laenuandja Laenusaaja e-posti aadressile kirja milles on toodud järgmised andmed Laenusaaja poolt soovitava Laenu kohta (edaspidi nimetatud ka Laenu Tingimused): 1) Laenusaaja nimi ja aadress; 2) Laenuandja nimi ja aadress; 3) krediidi liik; 4) kasutusse võetav Laenu summa; 5) Laenu kasutusse võtmise tingimused; 6) Laenulepingu (defineeritud allpool) kestus; 7) tagasimaksete summa, arv ja sagedus andmete esitamise aja seisuga; 8) kõigi Laenusaaja poolt Laenu tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma; 9) Intressi määr aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused; 10) krediidi kulukuse määr aasta kohta; 11) hoiatus tasumata Maksetest tulenevate tagajärgede kohta; 12) kohaldatav viivise määr maksetega viivitamise korral ja selle kohandamise kord ning vajadusel
lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maakler peab säilitama oma maakleritegevusega seotud dokumente niikaua, kuni nendel dokumentidel on tähtsus käsundiandja huvide kaitsmisel, mitte aga vähem kui kolm aastat. Üürilepingu mõiste Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). . Laenulepingu mõiste (1) Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. (2) Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.
Piiks-piiks ja raha tuleb Laenu saamise võimalused ja tingimused 7. Lepingust taganemine laenusaaja poolt ja laenusumma ennetähtaegne tagastamine 1. Laenusaaja kinnitused 8. Lepingu täitmise tagamine ja poolte vastutus 2. Laenutaotluse esitamine ja laenulepingu sõlmimine 9. Lepingu erakorraline ülesütlemine 3. Arvelduste kord 10. Isikuandmete töötlemine ja konfidentsiaalsus 4. Laenusumma tagasimaksmise tähtaja pikendamine 11. Lõppsätted 5. Sooduslaenu eritingimused 6. Laenusaaja muud kohustused ja õigused Laen
kohustub maksma eseme kasutamise eest tasu. Tulenevalt VÕS § 361 kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguleping on segaleping, kuna liisinguleping omab endas nii müügilepingu, kasutuslepingu (rendileping), laenulepingu (tarbijakrediidilepingu), esindusõiguse iseloomu. 1 Müügilepingu iseloom seisneb selles, et liisingulepingu alusel on liisinguandja kohustatud omandama liisingulepingu eseme müüjalt kindlaks määratud eseme. Eseme omandamiseks peab liisinguandja sõlmimima liisingulepingu eseme müüjaga müügilepingu. Kasutuslepingu iseloom seisneb aga selles, et liisinguandja on kohustatud andma eseme peale eseme omandamist
Laenuleping Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Seda kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tähtajatu laenulepingu korraline ülesütlemine Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud.
alustel. Laenuleping Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Seda kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tähtajatu laenulepingu korraline ülesütlemine Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud.
ka peakoordinaatori rolli valijaskonna ühisseisukohtade formuleerimisel. Valijaskonna direktori kontoris Washingtonis on ametis ka asedirektor ja nõunikud kelle läbi on Washingtonis esindatud kõik valijaskonna riigid. IMF liikmesriigina on Eesti Fondiga kuuel korral taasiseseisvumisjärgsete majandusreformide läbiviimise toetamiseks sõlminud tugilaenulepingu, alates 1995. aastast ei ole laenu tegelikult kasutatud. Laenulepingu sõlmimise eelselt koostati sel puhul iga kord Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga konkreetne majandusprogramm, kus formuleeriti programmiperioodi põhieesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud vahendid. IMF-iga sõlmitud laenulepingutega kaasnenud valitsuse ja Eesti Panga majandusprogrammides on kõige konkreetsemalt olnud formuleeritud taasiseseisvunud Eesti majanduspoliitilised suunad ja vahendid seatavate eesmärkide saavutamiseks.
LAENULEPING .................../koht/ “_____”______________________ ______________, edaspidi - Laenuandja, ja _______________________________, edaspidi - Laenusaaja, üksi edaspidi Pool, koos Pooled, sõlmisid laenulepingu, edaspidi – Leping, alljärgnevatel tingimustel 1. Lepingu objekt 1.1 Laenuandja annab ja Laenusaaja võtab laenu ___________ (____________) (summa sõnade ja numbritega) krooni. 1.2 Laenuandja kannab laenu Laenusaaja arvelduskontole __________ (____) tööpäeva jooksul alates Lepingu jõustumisest / annab laenu sularahas Lepingu sõlmimise päeval. 1.3 Laenusaaja kohustub tagastama laenu ja tasuma intressi ___________ (tähtaeg) / vastavalt laenu ja intresside tasumise graafikule (Lisa 1)
Kinnisvarast rääkimata (juhul kui see on tõesti ainult kinkija ostetud/hooldatud). Kui oled eksile kinkinud mõne elusolendi, koera või kuldkala, siis sobiks selle eest hoolitsemise suhtes kokkuleppele jõuda. Oli ka kogemus alkoholi ostmisega AlkoTakso firmal. Alkolaenutus.ee pakkus meile erinevaid alkohoolseid ja mittealkohoolseid jooke. Joogipakkumist (laenupakkumist) me võime küsida ajavahemikus kell 22.00 kuni hommikul 07.00. Väga tark lahendus, et seaduse mitte rikkuda. Pärast laenulepingu sõlmimist saime kaupa. Lepingu alusel pidime joogid neile tagastama samas seisundis. Lihtsalt ostetud poes. Aga Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Aleksandra Solntseva sõnul tähendab kirjeldatud skeem sisuliselt alkoholi pakkumist öise alkoholikeelu ajal. "Kui seaduslik selline laenuandmise tegevus on, vajab kindlasti kontrollimist," ütles ta. Minu sõbrannal oli huvitav juhtum. Ta tõi ühe halva mainega pandimaja oma mobiiltelefoni.
kilomeetri kaugusele. Perega saab jagpallur koos harva olla: mõnikord külastab Poomi pere Inglismaal toimuvaid jalgpallimänge. Alates 2003. aastast on erinevad klubid tema eest nõus olnud maksma vähemalt 2,5 miljonit eurot. Inglismaa jalgpalliklubi Londoni Arsenaliga kaheaastase lepingu sõlminud Eesti koondise kauaaegne esiväravavaht Mart Poom on öelnud, et sooviks taas peagi ka Eesti koondise väravat kaitsta. Poom on nõus esindama Eesti koondist. Laenulepingu sõlminud Arsenal ei sea talle ka takistusi selleks. Kasutatud kirjandus: http://www.postimees.ee/240106/esileht/sport/189789.php http://www.soccernet.ee/safc/?page=/mart_poom http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=181275 http://www.vm.ee/est/kat_29/3888.htm
planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi. IMF kõrgemas otsustusorganis aktsionäride nõukogus esindavad Eestit Eesti Panga president ja tema asendusliikmena rahandusministeeriumi kantsler. IMF liikmesriigina on Eesti Fondiga kuuel korral taasiseseisvumisjärgsete majandusreformide läbiviimise toetamiseks sõlminud tugilaenulepingu, alates 1995. aastast ei ole laenu tegelikult kasutatud. Laenulepingu sõlmimise eelselt koostati sel puhul iga kord Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga konkreetne majandusprogramm, kus formuleeriti programmiperioodi põhieesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud vahendid. IMF-iga sõlmitud laenulepingutega kaasnenud valitsuse ja Eesti Panga majandusprogrammides on kõige konkreetsemalt olnud formuleeritud taasiseseisvunud Eesti majanduspoliitilised suunad ja vahendid seatavate eesmärkide saavutamiseks.
LAENULEPING nr 21342 Käesoleva laenulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud 21.06.18 Tallinnas (1) Logimark Grupp oü registrikoodiga 10823702, asukohaga Seljaku 13 Talinn,11611, mida esindab juhatuse liige Rasmus Mürk (edaspidi: Laenuandja) ja (2) Mario Visnap isikukoodiga 38508146013 asukohaga Mustamäe tee 191-123 (edaspidi: Laenusaaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Laen ja selle üleandmine 1.1
Riigid elavad ise samamoodi võlgades. Mida rohkem on nendel võlgasid seda rohkem on ka raha. 1969 aastal oli Minnesota kohtus juhtum, kus mees nimega Jerome Daly vaidlustas oma maja äravõtmise laenu katteks panga poolt, kes oli andnud laenu selle ostmiseks. Tema lepingus oli kirjas et nii kui ka pank panevad vahetusse seadusliku omandi. Mr. Daly selgitas, et raha polnud tegelikult panga vara. Kuna see loodi mitte millestki kohe peale laenulepingu allkirjastamist ja Dalyle jäi team maja alles. Kui nafta ja kõik selle taolised kütused kaoksid ära ja asemele tuleks hoopis vesniku, päikese, tuule ja hoovuste kasutamis energia, kukkuks majandus põhja. Kui naftast tulenevat tulu kasutada vaeste inimeste toetamiseks, jäeksid naftaga tegelevad isiksused suurest ostast tulust ilma. Kui hakata tootma veega sõitvaid autosid, siis saaksid kõik niisama sõita, ilma et selleks vaeva näha, sest vesi ei maksa ju midagi.
LAENULEPING [Asukoht], 22. märts 2015. a. Käesoleva laenulepingu (edaspidi Leping) on sõlminud ühelt poolt [Ettevõtte Nimi], registrikoodiga [Registrikood], mille aadress on [Aadress] (edaspidi Laenuvõtja) ja teiselt poolt teda esindav juhatuse liige, osanik või eraisikust omanik [Omaniku Nimi], kelle isikukood on [Isikukood], ja elukoha aadress on [Aadress] (edaspidi Laenuandja), olles edaspidi nimetatud kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU OBJEKT 1.1
aktsionäride nõukogus esindavad Eestit Eesti Panga president ja tema asendusliikmena Rahandus ministeeriumi kantsler. Rahvusvahelise Valuutafondi regulaarses tegevuses osaleb Eesti Põhja ja Baltimaade valijaskonna kaudu. Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriigina on Eesti Fondiga kuuel korral taasiseseisvumisjärgsete majandusreformide läbiviimise toetamiseks sõlminud tugilaenulepingu. Alates 1995. aastast ei ole laenu tegelikult kasutatud. Eesti osalus (2) Laenulepingu sõlmimise eelselt koostati sel puhul iga kord Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga konkreetne majandusprogramm IMFiga sõlmitud laenulepingutega kaasnenud valitsuse ja Eesti Panga majandusprogrammides on kõige konkreetsemalt olnud formuleeritud taasiseseisvunud Eesti majanduspoliitilised suunad ja vahendid seatavate eesmärkide saavutamiseks. Eesti reserv moodustab kogureservidest 0,03% Reserv lubab meile 902 häält (kokku hääli 2,142,564)
Lepingukohustuste lõppemine. Võlasuhte lõppemise alused on: 1) kohane täitmine; 2) tasaarvestus; 3) lõpetamine kokkuleppega; 4) lepingust taganemine; 5) lepingu ülesütlemine; 6) füüsilisest isikust võlgniku surm; 7) füüsilisest isikust võlausaldaja surm; 8) muu seaduses või lepingus ettenähtud juht. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks on isikud, kelle vahel konkreetne õigussuhe on tekkinud. Näiteks on laenulepingu puhul õigussuhte subjektideks laenuandja ja laenusaaja, üürisuhte puhul üürileandja ja üürnik jne. Isikud võivad olla füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Füüsiline isik on inimene. Oma materiaalsete ja olmeliste vajaduste rahuldamiseks astuvad inimesed varalistesse ja töösuhetesse, nad loovad perekonnasuhteid, ühiskonna poliitilises elus osalemisel tekivad riigi- ja haldusõiguslikud suhted jne.
aastani FC Flora eest ja sõlmis Sveitsi klubi FC Wiliga oma teise välislepingu. Osalenud Sveitsis toimunud 13 liigamängus. Portsmouth FC palkas ta 1994. aastal Inglismaa esiliiga meeskonda . Ehkki Portsmouthi rivistuses tegi Poom lõpuks kaasa vaid neljas liigakohtumises, oli tal enda sõnade kohaselt pärast kaht välislepingut selge, et tahab ja suudab tippjalgpallurina läbi lüüa". Mart Poom tuli 1995. aastal veel üks kord tagasi Eestisse, kus mängis 1997. aastani laenulepingu alusel FC Flora eest. Rahvusvaheline läbimurre saabus 1997.aastal, kui Poom siirdus esimese eestlasena Inglisma Kõrgliigase. Kodumaal olid ootused Derby Coutyga liitunud Eesti esijalgpalluri suhtes väga kõrged ja kui 1998. aasta sügisel pidi Poom mitmes kohtumises võtma istet varumeestepingil, andis see ajakirjale Sporditäht põhjust valida aasta tähelepanuväärsemate spordisündmuste esikümnesse "Mart Poomi tähe tuhmumise Inglismaal"
Lepingukohustuste lõppemine. Võlasuhte lõppemise alused on: 1) kohane täitmine; 2) tasaarvestus; 3) lõpetamine kokkuleppega; 4) lepingust taganemine; 5) lepingu ülesütlemine; 6) füüsilisest isikust võlgniku surm; 7) füüsilisest isikust võlausaldaja surm; 8) muu seaduses või lepingus ettenähtud juht. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks on isikud, kelle vahel konkreetne õigussuhe on tekkinud. Näiteks on laenulepingu puhul õigussuhte subjektideks laenuandja ja laenusaaja, üürisuhte puhul üürileandja ja üürnik jne. Isikud võivad olla füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Füüsiline isik – on inimene. Oma materiaalsete ja olmeliste vajaduste rahuldamiseks astuvad inimesed varalistesse ja töösuhetesse, nad loovad perekonnasuhteid, ühiskonna poliitilises elus osalemisel tekivad riigi- ja haldusõiguslikud suhted jne.
Hüpotees: Kui palju saab raha C, A, B, E AÕS § 325 - 325-353 alusel ? Eeldused: 1. hüpoteek ? 2. nõue ? tagatiskokkulepe peab olema, et nõuda hüpoteegi hüvitamist. 3. tagatiskokkulepe ? 4. kohesele sundtäitmisele allutamise kokkulepe ? 5. põhimõte, mille alusel raha jagatakse § 353 järjekoht ? AÕS § 59 (kes ajaliselt ees see mees) C saab kogu oma raha kätte, 300 000, kuna tema on nõude järjekorras esimene. A saab 100 000 ja E saab 200 000. Kuigi E tegi laenulepingu hiljem on ta siiski järjekohal. B ei saa midagi, kuna raha sai otsa. Nõudeid jäi veel üle 1 miljoni (kõigi peale kokku), mis saab võlajäägist ? Laenuvõtja enda asi on leida võimalusi, kuidas tasuda laenujääki. Ühishüpoteegi kaasus A, B ja C sõlmivad lepingu, mille raames kohustuvad B ja C A ees koormama neile kuuluvad kinnisasjad ühishüpoteegiga A panga (P) kasuks A poolt võetava laenu tagamiseks. A peab laenu pangale ise tagasi maksma.
sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus. 3. Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (tavaliselt rohkem kui üks aasta). Nt. firma auto, kinnisvara, kallid instrumendid põhivara. 4. Investeerija on üksik- või juriidiline isik, kelle tulud ületavad mingil ajavahemikul tema jooksvaid kulusid ning kes annab laenulepingu alusel raha kasutada teisele lepingupoolele. 3 5. Omakapital on äriühingu omanike poolt investeeritud kapital, kasumi arvel moodustatud reservid ja kasutamata jäänud kasumi jääk. Omakapital on äriühingu puhas vara, st varast on maha arvestatud kõik kohustused. Et selgem oleks, vt. bilansiskeemi eemalda nii vara aktivast kui kohustused
kohustus. Kui kohustatud pooli on mitu, võib see olla osakohustus või solidaarne kohustus. Sisu – õigused ja kohustused subjektiivsed õigused – subjektid on kindlalt määratletud juriidilised kohustused – õiguslik kohustus. Võib tekkida sündmustest (inimtahtest sõltumatu) ja tegudest (inimtahtest sõltuv) Objekt – ese, laen. See millele on õigussuhe suunatud. Laenulepingu puhul raha. Müügilepingu puhul nt raha ja kaup. Objektiivne õigus – õigusnormid - omandiõigus Positiivne õigus – mingil ajahetkel kehtiv õigus Juriidiline fakt – tegu/sündmus millal tekivad/muutuvad/lõppevad õigused ja kohustused Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused: TsÜS §5 - Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob
15,6466) Omafinantseering: kuni 2 aasta vanuse korteri või elamu puhul alates 30% tagatise turuväärtusest vanema korteri või elamu puhul alates 34% tagatise turuväärtusest lisatagatise korral on võimalik omafinantseering alates 0% KredExi garantii korral alates 10% tagatise turuväärtusest Intressimäär: valida saab järgmiste võimaluste vahel: 6 kuu Euribor + marginaal (laen eurodes) 12 kuu Euribor + marginaal (laen eurodes) Laenulepingu tähtaeg: 125 aastat. HOIUSED Tähtajaline hoius Tähtajaline hoius annab võimaluse panna vaba raha riskivabalt ja kindlalt kasvama. Tähtajalise hoiuse puhul on oluline teada Hoiuse summa Hoiuse valuuta Hoiuse intressid Hoiuse tähtaeg Soodustingimused Hoiuse automaatne pikendamine Kasvuhoius Kasvuhoius kaitseb ja kasvatab Teie raha. Ka väikeste summade pidev kogumine Kasvuhoiusele aitab Teil kasvatada suurema summa tagavararaha.
1) Subjektid – AS ja Advokaadibüroo 2) Objekt – raha ja teenus 3) Kuna me ei tea, mis liiki juriidiline isik Advokaadibüroo on, siis õigussuhe puudub, kui Advokaadibüroo oleks AS, siis oleks õigussuhe olemas. 4) Kui Advok. Oleks AS, siis me saaks kaasust lõpetada. Kuna me ei tea, kas müügidirektor on juhatuse liige... Ain on OÜ X ainuosanik. Ta keelas OÜ tegevdirektoril kõikide lepingute sõlmimise. Vaatamata sellele sõlmis tegevdirektor OÜ X nimel laenulepingu AS-iga Y. Kas leping on kehtiv? 1) OÜ X, tegevdirektor, AS Y, Ain 2) Raha (Laen) 3) OK 4) Tegevdirektor sõlmis laenulepingu AS Y, kuigi ainuosanik Ain oli tal keelanud lepingute sõlmimise. 5) Ei tea, kas registris on tegevdirektor. B. Kui tegevdirektor on registris, siis leping on kehtiv. AS X laenas OÜ Y raha. Lepingus oli märgitud intressiks 20% laenusummast. Laenu tagastamise tähtpäeval tagastas OÜ Y ainult põhisumma ja jättis intressi maksmata
tarbija vastu nendes lõigetes nimetamata nõudeid. (8) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista ega piira lepingu rikkumisest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamist. (9) Käesolevas paragrahvis sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. LAENULEPING JA KREDIIDILEPINGUD Laenulepingu mõiste Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (396 lg 1). Laenuintress Majandus või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud (397 lg 1).
Kirjutada välja tekstis olevad subjektid 2. Kirjutada välja õigussuhte objekt, objekte võib olla mitu, mitmekülgne tehing. 3. Teostada subjektide kontroll- kas olemas või mitte. Kui ei ole olemas, puudub õigussuhe. (õigussuhtel 2 poolt). 4. Välja tuua õigussuhte sisu- õigused ja kohustused objekti suhtes. 5. Kontrollida abstraktsiooni printsiipi- lisaks VÕL, kas vastab omandi üleandmise nõudele. Õigussuhte objekt või ese on see millele on õigussuhe suunatud. Laenulepingu objektiks on näiteks raha. Ost- müügi puhul on objektiks ese ja ka raha. Subjektid : Eraõiguslik juriidiline isik täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu- liikmete ühiseks tegevuseks mõeldud ühing, sihtasutus- näit fond, mittetulundusühing. Õpilane lõi sisse Õismäe Gümnaasiumi akna. 1. Subjektid: Õpilane ja Õismäe Gümnaasium 2. Objekt: Koolimaja aken või raha 3
Majandus 1.Kes on investor? Kes saavad olla? Üksik- või juriidiline isik, kelle tulud ületavad mingil ajavahemikul tema jooksvaid kulusid ning kes annab laenulepingu alusel raha kasutada teisele lepingupoolele 2.Miks ettevõtted noteerivad väärpaberi börsil? · Et saada tuntust juurde · Et saada vaba raha 3.Millistel tingimustel noteeritakse aktsiaid börsil põhinimekirjas? · Aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat. · Aktsiate põhinimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile
JURIIDIKA Eraisik füüsiline isik tarbija FIE - juriidiline isik (eraisikuna võtab eraisiku laenu, näit. eluasemelaenu; FIE tegevuseks võtab jur. laenu) Kolmas iskik kõik kes pole lepingu pooleks, laenulepingu seisukohalt on ka käendaja kolmas isik Käendaja vastustus on solidaarne ja peab olema piiratud ja käendus lõpeb käendaja surmaga, (pärimisele ei lähe) Käendus käendusleping sõlmitakse lihtkirjalik; see sõlmitakse peale laenulepingut Hüpoteek käib kinnisasjaga, mitte isikuga kaasas. Näide: tv 1,000,000.- I jrk EV 20,000.- II jrk HP 260,000.-; kõrvalnõuded 60,000.-; 15% III jrk tahame panna Vaba tagatise ruumi: 1,000,000 - 20,000 - 260,000.- - 60,000.-
21. Selgita sündikaatlaenu olemust. Sündikaatlaen on mitme panga poolt ühise laenulepingu ühele kliendile antud hele kliendile antud laen. Välja töötatud USA-s. Siseriiklikud sündikaadid koosnevad kuni paarikümnest pangast. 22. Millised on laenuintressimäära põhiliigid? Reaalne ehk ilma inflatsioonilisata Nominaalne ehk inflatsioonilisa sisaldav Fikseeritud ehk krediidiperioodil jooksul muutumatu Ujuv ehk baasintressimääraga seotud ning sõltuvalt raha-ja kapitalituru tingimuste muutustest muutuv 23. Lihtintressimeetodi valem.
) b. Kas M-i kui omaniku kahju hüvitamise nõue tuleks rahuldada? i. Reegel: VÕS § 1043 ii. Erand: PKS-is erisätteid abikaasade puhuks varalahususe korral ei ole (vrdl: varaühisuses PKS § 34 lg 3) 4. Pulmakleidi ostmiseks võetud laenu tagasi maksmise nõue a. Kes on kohustatud kleidi ostmiseks saadud 1000 eurot M-i vanematele tagastama? i. Reegel: 1. igaüks vastutab ise oma kohustuste eest, st laenulepingu sõlminud isiku (M-i) kohustus, mille peab M vanematele tagasi maksma (VÕS § 396) ii. Erand: 1. abikaasade solidaarkohustus PKS § 18 ei kohaldu, sest kohustus võeti enne abielu sõlmimist b. Kas M saab S-ilt nõuda pulmakleidile tehtud kulutuste hüvitamist? i. käsundita asjaajamine VÕS § 1018? M ei ajanud tõenäolisel siiski S-i
ehk arvelduskonto päevalõpu miinussaldolt. Limiidi kasutamata osalt tasutakse limiiditasu. Tingimused: Summa: alates 6500 eurot Tähtaeg: kuni 1 aasta Intressimäär: - Danske Bank EUR Prime Eesti, millele lisandub riskipreemia või - Danske Bank USD Prime Eesti, millele lisandub riskipreemia Limiiditasu: kuni 2 % laenu kasutamata jäägilt aastas Teenustasu: kuni 1% laenulimiidist, minimaalselt 175 eurot, mis tasutakse laenulepingu sõlmimisel Laenu väljastamine: rahalisi vahendeid saab kasutada vastavalt vajadusele kogu laenutähtaja vältel lepingus määratud summa piires 19 4.2. Investeerimislaen Investeeringute finantseerimiseks ja uute projektide käivitamiseks on võimalik kasutada investeerimislaenu.Investeerimislaenu abil on Teie ettevõttel võimalik finantseerida:
Asjaolud Looduslähedane Mati Lihtne otsustas hakata tootma ökoseepe ning asutas selleks äriühingu OÜ SEEP Holding. Stardikapitali saamiseks võttis ta ühendust internetist leitud ning usaldusväärsena tundunud OÜ-ga Kilt Finants. OÜ Kilt Finants oli nõus Mati äriühingule laenu andma, kui saab selleks piisaval hulgal tagatisi. Mati oli OÜ Seep Holding juhatuse ainuliige. 28.11.2015 sõlmisid OÜ SEEP Holding ja OÜ Kilt Finants laenulepingu summas 200 000 eurot (vt lisatud laenulepingut) tähtajaga 3 aastat (kuni 28.11.2018). Laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seati Mati vana-vana-vanemate maakodu kinnistule hüpoteek summas 200 000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenu käendama Mati (vt laenuleping). Lisaks andis laenulepingule käenduse Mati hea sõbranna Anna Laks (vt lisatud käenduslepingut), kes oli samuti ökoseepide ärisse kaasatud ning omas 30% OÜ-st SEEP Holding.
Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, siis viivise ja viimasena põhivõla katteks. Nii jäi V võlgnevuse suuruseks 3404.64 + 8010
15. Laenu- ja krediidilepingud Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Seda kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tähtajatu laenulepingu korraline ülesütlemine Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud.
Avalikõiguslik-avalikes huvides. Konkreetse seadusega loodud (riik, linn, vald) (16 a õpilane lööb sisse kooliakna, kes hüvitab kahju? Subjekt-õpilane ja kool, objekt-aken, subjekti kontroll- õpilane on füüsiline isik, kool on juriidiline isik, avalikõiguslik-kuulub Tallinna linnale. Sisu- õpilane peab Tallinna linnale akna kinni hüvitama. objekt/ese- see millele õigussuhe on suunatud. (laenulepingu objektiks on raha, ostu-müügilepingu objektiks on nt pudel viina ja raha.) sisu- Õigused ja kohustused. Alati kaks poolt. Üks pool on õigustatud pool, teine pool on kohustatud pool. Üks pool võib olla nii õigustatud kui kohustatud. Sellist tehingust kus üks pool on kohustatud on ühekülgne tehing (laenuleping,hoiuleping). Kui mõlemad pooled on kohustatud on tegemist mitmekülgse tehinguga (ostu-müügileping)
laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Intress - tasu raha kasutamise eest. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi. Veel kasulike termineid: konto - süstemaatiline üksus, kus leiavad kajastamist kõik raamatupidamistehingud käendaja - isik, kes võtab kohustuse võlgniku eest võlg tasuda; garant
ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Presidentaalne võim: levinud enamasti Ameerikas. Niisuguse korralduse kohaselt kuulub täidesaatev võim presidendile. RAHVAS valib PARLAMENDI ja PRESIDENDI ning PRESIDENT nimetab ametisse, tagandab VALITSUSE. Parlament ja president on suhteliselt iseseisvad. Presidendil on õigus kasutada vetot parlamendi mingi probleemi arutamise juures. Samal ajal parlament saab presidenti pigistada rahaliselt (kui näiteks ei suudeta saavutada kokkulepet)
mängis vastloodud Meistriliigas 1993. aastani, kui sõlmis Šveitsi klubi FC Wiliga oma teise välislepingu. Osalenud Šveitsis 13 liigamängus, palkas ta 1994. aastal Inglismaa esiliiga meeskond Portsmouth FC. Ehkki Portsmouthi rivistuses tegi Poom lõpuks kaasa vaid neljas liigakohtumises, oli ta enda sõnade kohaselt pärast kaht välislepingut "selge, et tahan ja suudan tippjalgpallurina läbi lüüa". Poom tuli 1995. aastal veel üks kord tagasi Eestisse, kus mängis 1997. aastani laenulepingu alusel FC Flora eest. (Vikipeedia, 2015) 3.1. Derby County Rahvusvaheline läbimurre saabus 1997. aastal, kui Poom siirdus esimese eestlasena Inglismaa kõrgliigasse. Kodumaal olid ootused Derby Countyga liitunud Eesti esijalgpalluri suhtes kõrged ja kui 1998. aasta sügisel pidi Poom mitmes kohtumises võtma istet varumeestepingil, andis see ajakirjale Sporditäht põhjust valida aasta tähelepanuväärsemate spordisündmuste esikümnesse "Mart Poomi tähe tuhmumise Inglismaal"
valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Diktatuur on piiramatu võim, aga Demokraatia on piiratud võim. Üldjoonte liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. (nt valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. (nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament). Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Seepärast ei puuduta ka piirangut vaid ühte võimuharu. Pigem seadusandliku ja täidesaatva võimu vastastikusest piiramisest. Kuidas täpselt toimub, see oleneb juba sellest, kas on presidentialism või parlamentarism. Presidentialism ja parlamentarism Nende eristamisel lähtutakse 1) millise võimuharuga (kas seadusandlik või täidesaatev) on
kauba eest tasutava summa pikema ajaperioodi peale. Samas tasub alati enne sellist ostu tehes läbi mõelda, kas kulutus on taskukohane ja kas võlgu elamine ning kauba/teenuse eest lõppkokkuvõttes suurema summa maksmine on ikka soovitud lahendus. Ostes kaupu järelmaksuga, tasuks alati järele uurida tingimusi: kui suur on intress ja milline on tagasimakseperioodi pikkus. 2 Enne pangaga järelmaksukaardi- või laenulepingu sõlmimist loe lepingutingimused hoolega läbi. Erilist tähelepanu pööra intresside suurusele ja kohustustele, mis järelmaksukaardi omanikuks saamisega kaasnevad. Me ostame üha enam kaupu krediitkaardiga, mis tähendab, et sularaha kasutatakse vähem. Võimalus kanda raha otse ühelt pangaarvelt teisele ja pangakaartide ulatuslik kasutamine võivad kunagi viia selleni, et ühel päeval on müntide ja paberraha asemel ainult digitaalne raha.
12%? I=400*0,12*150/360=20.- 20+400= 420. Kaspar peab tasuma 420.- viie kuu pärast. 19. Juhan peab võla kustutama kahe võrdse 600 euro suuruse osamaksega vastavalt kolme ja kuue kuu möödudes alates tänasest. Kui suur makse kustutaks võla täna, kui lihtintressimäär on10%? E1=600/(1+0,10*3/12)=585,37 E2=600/(1+0,10*6/12)=571.43 Kokku=585,37+571,43=1156,8 euro suurune makse kustutaks võla. 20. Olav on sõlminud laenulepingu, mille kohaselt ta peab laenu kustutama kahe osamaksega: 1000 eurot 3 kuud peale lepingu sõlmimist ja 2000 eurot 9 kuud peale lepingu sõlmimist. Kaks kuud peale lepingu sõlmimist lepiti aga kokku, et Olav kustutab võla ühe maksega pool aastat hiljem peale esialgse lepingu sõlmimist. Kui suure summa peab Olav maksma pool aastat peale lepingu sõlmimist, kui aasta lihtintressimäär on 14% aastas ja fookuspäev on
direktori ametikohta direktorite nõukogus kui ka peakoordinaatori rolli valijaskonna ühisseisukohtade formuleerimisel. Valijaskonna direktori kontoris Washingtonis on ametis ka asedirektor ja nõunikud kelle läbi on Washingtonis esindatud kõik valijaskonna riigid. RVF liikmesriigina on Eesti Fondiga kuuel korral taasiseseisvumisjärgsete majandusreformide läbiviimise toetamiseks sõlminud tugilaenulepingu, alates 1995. aastast ei ole laenu tegelikult kasutatud. Laenulepingu sõlmimise eelselt koostati sel puhul iga kord Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga konkreetne majandusprogramm, kus formuleeriti programmiperioodi põhieesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud vahendid. IMF-iga sõlmitud laenulepingutega kaasnenud valitsuse ja Eesti Panga majandusprogrammides on kõige konkreetsemalt olnud formuleeritud taasiseseisvunud Eesti majanduspoliitilised suunad ja vahendid seatavate eesmärkide saavutamiseks. Eesti
oli lubatud.” RKTKo nr 3-2-1-136-12, p-d 24-26 teavitamiskohustus krediidilepingus (VÕS § 14) Asjaolud: AS-i SEB Pank (hageja) hagi Jüri Aigro (kostja), Enn Sarna (kostja II) ja Olle Reinholmi (kostja III) vastu igaühelt neist 2 370 000 krooni (151 470 euro 61 sendi) saamiseks Kostjad olid võla käendajateks, laenuleping õeldi võlgnevuse tõttu üles, kostjatele esitati teated laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta ning nõuded võla tasumiseks. Kostjad ei ole võlga tasunud. Õiguslik probleem ja Riigikohtu seisukoht Kas krediidiandjal võib olla ka vastutav käendaja ja võlgniku ees? VÕS § 14 lg 1 Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega.
Kas kauplus peab jope välja vahetama? 1) Pille ja kauplus 2) Jope ja raha 3) kauplust pole olemas, Õigussuhet ei ole Juriidilise isiku: lõpetamine - lõpetamise otsustamine likvideerimine - lõpetamise protsess (võlgade maksmine jne.). Seda korraldab seaduse esindaja e likvideerija lõpp - registrist kustutamine Kaasus 2: Aktsiaselts X andis osaühingule Y laenu. Raha anti üle sularahas. Kahe päeva pärast nõudis Aktsiaselt X raha tagasi, kuna laenulepingu sõlminud juhatuse liikmel ei olnud õigust laenulepingut sõlmida. Nimelt oli aktsiaseltsi nõukogu keelanud juhatusel laenude andmise. Osaühing Y keeldus laenu tagasiandmisest, kuna laen oli antud 3 aastaks ja enne tähtaja lõppemist nad laenu tagastada ei soovi. Kas laenuleping on kehtiv? 1) AS X ja OÜ Y 2) raha 3) Mõlemad eraõiguslikud jur. isikud 4) juhatusel on õigus esindada OÜ-d 5) Laenuleping ON kehtiv Esemed ese=objekt
Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalism Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim: · sisulised piirangud- keelavad teha võimuinstitutsioonidel teha teatud asju (valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) · protseduurilised piirangud- mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda (valitsus võib võtta laenu, kuid laenulepingu peab kinnitama parlament) Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus · väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi poliitikute kätte · lubab paremini arvestada erinevate huvidega · oht muuta valitsemine ebaefektiivseks- otsustusprotsess on aeglane Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatlikku riigi kõrgeim seadusandlik organ Parlament võib olla: · ühekojaline- Balti riigid, Skandinaavia (v.a Norra)
Eriti problemaatiline on, et pärast esimese makseviivituse tekkimist hakkavad kuhjuma arvukad kõrvalnõuded, mis väga kiiresti ja suurel määral kasvatavad juba olemasolevat võlakoormust. Pole harvad nõuete kasvamised kolme-neljakordseks, vahel ka palju suuremaks. Krediidikulukuse määra arvestusse need aga ei lähe. Tihti ei ole kõrvalnõudeid või nende suurusi ka laenulepingus välja toodud, mistõttu laenuvõtja ka parima tahtmise juures nendega laenulepingu sõlmimise hetkel arvestada ei oska. Näidisloetelu tavapäraselt lisanduvatest kõrvalnõuetest, kui on tekkinud makseviivitus: o Võlanõudekiri6 o Meeldetuletus- ja hoiatuskiri, lisaks ka käendajale o Esimene, teine jne meeldetuletuskiri o Kiri, mis annab teada nõude sisestamisest maksehäireregistrisse o Viivised (nende arvestamise ajal intressiarvestus ei peatu!) o Lepingu muutmise / pikendamise tasu
kehivuse kohta. 3-2-1-169-13 p 32 viivisemäära sätestamine tüüptingimusena Hageja nõudis kostjalt laenulepingujärgset võlgnevust, mis kostjal on jäänud tasumata pärast lepingut taganud kinnistu müüki täitemenetluses. Hageja väitel ei katnud kinnistu müügist saadud raha tema nõudeid kostja vastu. Kostja väitel oli laenuleping mõeldud poolte vahel sõlmitud varasema laenulepingu refinantseerimiseks. Kostja hinnangul rikkus hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet ja käitus oma õiguste teostamisel pahauskselt. Märgib kolleegium, et maakohus põhjendas viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmist mh sellega, et hageja nõuab viivist vähem, kui seadus võimaldab (maakohtu otsuse p 10). Sellele seisukohale jõudmiseks pidanuks kohus aga esmalt kindlaks tegema, et viivist ei saa hiljem enam juurde nõuda, st et hageja on ülejäänud viivisenõudest loobunud
annaabi.ee 
