Kolloid- ja pindnähtuste keemia
Põhiline kolloidosakese kineetilise stabiilsuse allikas on kolloidosakese
elektriliselt laetud pind. Laengu ümberjaotumine võib toimuda kolmel moel:
1. laetud osakeste ülekanne läbi piirpinna
2. erilaenguliste ioonide erinev adsorptsioon
3. polaarsete molekulide adsorptsioon ja orienteerumine
Vastasmärgilised ioonid kogunevad selliselt laetud pinna lähedusse ja kujuneb välja ioonatmosfäär,
milles eristub kaks iseloomulikku laenguregiooni. Täiesti kolloidosakese pinna vastas asub
liikumatu kiht. Teine osa kolloidosakese laengut kompenseerivatest ioonidest ei ole seotud
osakesega ja osaleb soojusliikumises. Sellist laetud kihti mis tekib tahke ja vedela faasi vahelisel
piirpinnal nimetatakse elektriliseks kaksikkihiks.
Elektriline kaksikkiht mittepolariseeritaval elektroodil. Paigutades metalli tema enda soola
lahusesse hakkavad metalliioonid läbi piirpinna minema sellesse faasi, milles nende keemiline
potentsiaal on madalam
annaabi.ee 
