Plasma
Termini PLASMA võttis füüsikas 1929 kasutusele I. Langmuir, plasma kineetikat on uurinud
L. Landu, elektromagnetvälja ja plasma vastastikumõju on käsitlenud ning magnethüdronaamika
võrrandid esitanud H. Alfen.
Plasma on aine eriline olek, mille puhul on aatomituumade ümbert nende elaktronkattes osaliselt
või täielikult ära rebitud.
Füüsikaliselt positiivsest ja negatiivsest laengukandjast ning aatomitest (molekulidest) koosnev
keskkond, milles erinimelise laengukandjate tihedus (n) on võrdne. Mida kõrgem on plasma
temperatuur, seda suuremad on osakeste kiirused.
Maailmaruumis on 99,9% plasma-olekus, kusjuures tihedus võib muutuda väga suures
vahemikus,
Näiteks: tähtedevahelises ruumis n=1 m-3 ja tahkes kehas n=1028 m-3, tähtede sisemuses on
tihedus veelgi suurem. Maal tekib plasma harmooniline gaaslahenduses (kaar- ja
huumlahenduses)
annaabi.ee 
