Müügitehingute arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Tulu kajastamine 3 Debitoorse lühivõla arvestus 4 Dokumenteerimine 5 Ebatõenäolise laekumise arvestus 6 Müügiettemaksete arvestus 7 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead kuidas mõõdetakse ja kajastatakse tulu; ·tead millistele vormistusnõuetele peab vastama arve, mis on lihtsustatud arve ja millal seda saab esitada; ·tead müügitehingute kajastamise tingimusi; ·oskad koostada lausendeid müügitehingute kajastamiseks; ·tead ettemaksete puhul kasutatavaid dokumente; ·oskad koostada müügiettemakse kajastamise lausendeid;
[Ostja nimi] [Ostja aadress] [KMKR [Ostja käibemaksukohustuslase registri number] (vajadusel kustutada)] Arve nr: [arve järjekorranumber] Kuupäev: [arve väljastamise kuupäev] Maksetähtaeg: [arve tasumise tähtaeg] Nimetus Kogus Hind Summa [kauba või teenuse nimetus või kirjeldus] [kauba kogus / [ühiku hind] [summa] teenuse maht] [Allahindlus (vajadusel kustutada)] ...
Ülesanne 2 Koostage ettevõtte bilanss tuginedes alljärgnevatele andmetele: Koguvara käibekordaja 2 korda Raha laekumise välde (360 p aastas) 9 päeva Põhivarade käibekordaja 5 korda Tootmisvarude käibekordaja (realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda Müügitulu (kõik krediiti) 4 milj Realiseeritud toodete kulu
Siin vahel peab vahekonto olema K: Väärtusvähend see konto käitub nagu kontraaktiva konto. See kajastub aktivas miinusmärgiga, nagu akumuleeritud kulumi konto. Nüüd: D: Väärtusvähend nüüd juba konkreetne summa, mitte enam prognoositud K: Ostjate tasumata arved Bilansis AKTIVA Arvelduskonto ... Ostjate tasumata arved Väärtusvähend (miinusmärgiga) ÕPIK LK 203 TEST T-8.1 Firma kasutab statistilisi meetodeid ebatõenäolise laekumise arvestamisel. Ostja arve summas 10 000 krooni kanti maha. Mõni kuu hiljem tasus ostja selle arve. Firma taastas kõigepealt arve ja seejärel kajastas raha laekumise. Nende raamatupidamiskannete tulemusel tehing vara ei mõjutanud. Sest: D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest 8. nädala praktikum K: Väärtusvähend ___________ D: Väärtusvähend D: Ostjate tasumata arved K: Ostjate tasumata arved K: Väärtusvähend
Raha 0.1 Käibevara kokku 1.2 Põhivarad 0.8 Põhivarad kokku 0.8 Aktiva kokku 2 Koguvarade käibekordaja 2 Lühiajalise võla kattekordaja 2 Põhivarade käibekordaja 5 Raha laekumise välde (360p) 9 Tootmisvarude käibekordaja 3 Müügitulu 4 Realiseeritud toodete kulu netokäibes 0.75 Kohustiste ja omakapitali suhe 1 Miljonites 0.8 Põhivara = müügitulu/põhivara käibekordaja 2 Koguvara = müügitulu/ koguvara käibekordaja
Kohustused=0,3*319557=95876,1 eur Omakapital=varad-kohustused Omakapital=319557-95876,1=223 689,9 eurot Omakapitali puhasrentaablus=31955,8/223689,9=0,143=14,3% Omakapitali puhasrentaablus=38346,84/223689,9=0,17=17% 5. Möödunud aasta kogurentaablus 25% ja netokäive 575 202 eurot. 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Ettevõtte käibevara väärtus on 95 868 eurot, Nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot. Tootmisvarude käibesagedus 9 korda Leida: Raha laekumise välde? Uus debitoorne võlgnevus kui raha laekumise välde väheneb 20 päevani? Tootmisvarude suurus? Müüdi krediiti: 0,75*575 202=431 401,5 eurot Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 431 401,5/35 791=12,05=12 Raha laekumise välde= 360 päeva/lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 360/12=30 Kui raha laekumise välde lüheneb 20 päevani Lühiajalise võlgnevuse käibeokordaja= 360päeva/raha laelumise vältega Siis 360/20=18
· Võlakordaja = 2 525 000 / 3 925 000 = 0,64 · Omakapitali võlasiduvus = 2 525 000 / (600 000 + 800 000) = 1,8 V: Võõrkapitali kasutus firmas oli ebaefektiivne ning pärast laenu saamist läks olukord pisut hullemaks. Ülesanne 2: Ettevõtte Terminal X käibe kogurentaablus oli möödunud aastal 25% ja netokäive 9 miljonit eurot. 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Ettevõtte käibevara oli 1,5 miljonit eurot. Arvutada: 1) keskmine raha laekumise välde päevades, kui nõudeid ostjate vastu oli 560 000 eurot; 2) debitoorse võlgnevuse (nõuete) summa, kui võlgnevus oleks 20 päeva; 3) tootmisvarude suurus, kui nende käibesagedus on 6 korda. Lahendus: 1)Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360 / debitoorse võlgnevuse käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibekordaja = krediitimüük / debitoorne võlgnevus = (9 000 000 * 0,75)/560 000 = 12,05
Ebatõenäoline Ebatõenäolise laekumine (Allowance laekumise kulu Business transactions / Ostjate maksmata arved for Uncollectible Teenustulu (Uncollectible Majandustehingute kirjeldus Raha (Cash) (A/R) Accounts) (Service Revenue) Accounts Expense)
Puhasrentaablus 5% 5/1=X/639 116 = 0,05*639 116 = 31955,8 ROA = varade rentaablus= puhaskasum/keskmised varad= 31955,8/319 557 = 0,1= 10% Muutus 12%= X/319 557 = 38346,8 NetoKäive= 38346,8/X= 5% X=766936 ROE = omakapitali rentaablus= puhaskasum/omakapital= 319 557 /(70%*319 557)= 0,14 2. Firma käibe kogurentaablus möödunud aastal - 25% netokäive - 575 202 eurot 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Firma käibevara - 95 868 eurot. raha laekumise välde, kui nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot: Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. (keskmine) Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 95868 / 35791 = 2,67 1) Raha laekumise välde= 35 791 /[(575 202 *0,75)/360]= 35791/1198,3= 29,866 = 30 päeva 2) Uus debitoorne võlg 20*1198,3= 23966 3) Tootmisvarude käibesagedus= NK/varud=> 575202/X= 9 korda varud= 575202/9= 63911
müüdud toodangu kulu (võib selle asemel olla ka müügitulu) varude käibesagedus= keskmised varud Nõuete käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive nõudeid. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on nõuetes. müügitulu nõuete käibesagedus= keskmine nõuete maht Kuni 30 päeva täiesti normaalne nõuete laekumise osa. (nõuete käibevälde) (antud väites 4 päeva) Nõuete käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega päevades. Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. müüdud toodangu kulu lühiajaliste kohustuste käibekordaja= keskmised lühiajalised võlgnevused
käibevälde Raha konversatsioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub toorme ostmisest ja selle eest tasumisest kuni müüdud kauba eest raha laekumiseni. Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükli jooksul peab ettevõte leidma teisi rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada varude käivet, vähendada ostjatelt arvete laekumise perioodi ja pikendada hankijatele tasumise perioodi. Raha ja selle ekvivalentide juhtimine Raha ja raha ekvivalendid on: sularaha kassas; raha pangaarvetel; kiiresti realiseeritavad (kaubeldavad) väärtpaberid Raha ja raha ekvivalentide juhtimise võtmeküsimused: optimaalse rahajäägi planeerimine; Ettevõtte rahandus Kristo Krumm raha puudujäägi vältimine;
Müük järelmaksuga (raha laekub 80% kogumüügist järgmisel kuul) Brutokasumi rentaablus 40% Ostetud kauba eest makstakse 50% antud kuus ja 50% järgmises kuus. Leida: 1. liigitada kulud: a. muutuvkulud b. püsikulud c. esmaskulud d. tootmiskulud e. müügikulud f. pöördumatud kulud 2. tootmisomahind ja täisomahind 3. raha laekumise plaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 4. kaupade ostuplaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 5. ärikasum, kasumilävi tükkides ja summas, (aastases arvestuses) 6. piirkasumimäär 7. milline on ettevõtte ohutusvaru? (aastases arvestuses) 8. tegevusvõimenduse määr 9. maksevõime tase 10.võlakordaja 11.ärikasumi rentaablus Lahendused: Kulude liigitamine: Kulukoht Summa Kululiik
Küsimused Õige vastus on tähistatud rohelisega. 1. Mis oli vahatahvlite miinuseks kasutamisel arvepidamisel? · Kerge võltsida · Raske peale kirjutada · Ei saanud taaskasutada · Raske käsitlusviis 2. Kuna kujunes välja tänapäevane raha laekumise ja väljamineku arvestus? · Antiikajal · Keskajal · Uusajal · Kiviajal 3. Kuna leiutasid Sumerid esimese numbrisüsteemi? · 1000a e.m.a · 2000 a e.m.a · 3000 a e.m.a · 4000a e.m.a 4. Mille võtsid kreeklased kasutusele umbes 600 a .e.m.a ? · Paberraha · Mündid · Raamatupidamise mõiste
jne. Rusikareegel: 1) üldjuhul ei peaks kaubavaru ületama 80% puhaskäibekapitalist 2) väikese jaeettevõtte kaubavaru ei tohiks olla suurem tema puhaskäibekapitalist 3) toidukaupluse varude normaalseks käibevälteks loetakse 12-15 päeva 3. Raha keskmine laekumisperiood (average collection periood) Näitab, kui pika maksetähtaja annab firma keskmiselt oma klientidele ja iseloomustab ka klientide maksedistsipliini. Deb.võlgnevuse laekumisperioodi (raha laekumise välde) näitaja arvutamisel on tulemuseks päevade arv: mitme päevaga jõuab raha krediitmüügi eest firmasse. Mida väiksem tulemus seda parem, sest siis on ilmselt firma finantsolukord tugevam. Väga kiireks laekumiseks loetakse 10 päeva, normaalne on kuni 30 päeva. Nt. kui laekumisaeg on 40 päeva, aga ostjatele antava arve tasumise tähtaeg 14 päeva, võib öelda, et klientude valik on olnud halb ja ostjate maksedistsipliiniga tuleks rohkem tegeleda. Eesti keskmine
9 Kopeerida tabel veel kahele töölehele Meekook 10 Esimene koopia - töölehe nimeks Ostja Teine koopia - töölehe nimeks Toode 11 Ostja: Järjestada andmed ostja nime Ostja järgi (algselt kuupäeva järgi) Toode: Järjestada andmed toote nime Toode järgi 12 Ostja: koostada vahekokkuvõte (Subtotals) ostja nime Ostja järgi laekumise (Kassa) kohta Toode: koostada vahekokkuvõte (Subtotals) toote nime Toode järgi laekumise (Kassa) kohta Hind Kogus 1,00 100 1,50 150 1,40 120 2,25 80 2,60 100 3,00 50 1,85 75 D8-11>=0 ? 0 ..
RR : hea, kui üle 0,9 See näitaja täidab eelmise (CR) puuduse, e näitab kõrgema likviidsusega varade suhet lühiajalistesse kohustustesse. kui näitaja on 2 või enam, siis viitab see........................? (B2) Lugejat on vähendatud varude ja ettemaksete võrra. Raamatupidamisaruandluse analüüs II lähenemisviis analüüsib ettevõtte võimet muuta laekumata arved rahaks. Seab küsimuse: Kui kaua kulub firma debitoorse võla laekumisele. Raha laekumise välde e ostjate võla käibevälde (päeva) NÕUDED OSTJATELE KREDIITMÜÜK/365 S.t nii mitu päeva jääb keskmiselt müügi ja laekumise vahele. Raamatupidamisaruandluse analüüs Rentaablussuhtarvud e tootlusnäitajad Rentaablus on ettevõtte võime saada kasumit ja seda arvutatakse kui kasumi suhet mingisse teise näitajasse (müügikäibesse, koguvarasse, omakapitali) (x 100 e %) Müügikäibe puhasrentaablus Puhaskasum Müügikäive
Põhivarade puhul võime enamasti kindlasti öelda, et arvestuslik väärtus ei ühti turuväärtusega. Samuti ei lange kokku bilansi aktsiakapitali summa aktsiate turuväärtusega. Kuna täpsemad andmed puuduvad, siis lähtutakse analüüsi tegemisel tavaliselt arvestuslikest andmetest. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte tulusid, kulusid ja kasumit. Kasumiaruanne koostatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel (tulusid kajastatakse nende tekkimisel mitte tegeliku laekumise ajal). Tulud ja kulud on vastavuses s.t. kuludena näidatakse tulude saavutamiseks tehtud väljaminekuid. Kasumiaruandes kajastatakse ka mitterahalisi kulusid nagu amortisatsioon (mis tegelikult ei kujuta endast väljuvat rahavoogu). Rahavoogude aruanne annab infot raha tegeliku laekumise ja raha tegeliku väljamineku kohta ettevõttes, kajastades seega sisenevaid ja väljuvaid rahavoogusid. Rahavood liigitatakse rahavoogude aruandes kolme rühma: · põhitegevuse rahavood
8. nädala praktikum ÜLESANNE 1 (28) Välisvaluuta konto (nagu tavaline arvelduskonto). Kui mulle laekub 10 000 dollarit, siis võtan Keskpanga kursi raha laekumise päeval. = 6920,415 eurot 31. detsembri seisuga kurss = 6877,579 eurot Erinevus on -42,84 eurot D: Kadum valuutakursi muutusest 42,84 K: Välisvaluutakonto 42,84 ÜLESANNE 2 (29) = 6920,415 eurot Aasta lõpus: = 6978,367 eurot Vahe +57,95 eurot D: Välisvaluutakonto 57,95 K: Tulum valuutakursi muutusest 57,95 8. nädala praktikum ÜLESANNE 3 (36) Ostjate tasumata arved
hoius ning investeerimishoius. Kogumishoiuse plussiks on see, et alustada saab väikeste summadega. Hoiuse saab avada kas eurodes või USA dollarites. Sissemakse tuleb teha alates 6 eurost või 100 USA dollarist. Hoiutähtaeg on kogumishoiusel 6, 9 või 12 kuud. Soovi korral saab klient hoiust tähtaja lõpus pikendada veel samaks tähtajaks. Kogumishoiusele saab raha kanda kogu hoiutähtaja jooksul ning seda on lihtne teha püsikorraldusega või määratud maksena. Lisatud raha hakkab hoiusele laekumise päevast intressi teenima. Teenitud intress kantakse iga hoiukuu lõpus arvelduskontole või hoiukontole olenevalt kliendi soovist. Kui klient teeb kogumishoiusele minimaalse sissemakse (6 eurot või 100 USD), siis on intressid järgmised: EUR USD min 6 100 6 kuud 0,06 0,20 9 kuud 0,16 0,45
veendumuste tugevust ja kindlust, katseisikute teadmisi, käitumismotiive, materiaalset olukorda jms. Ankeediga saadud andmestikku võib vaadelda uuritava soo, vanuserühmade, elukoha jt objektiivsete näitajate lõikes. Eelidsed ja puudused Eelised: 1. Saab koguda suure andmestiku 2. Küsitlejal võimalus ankeedi olulisust selgitada ning inimese küsimustele vastata Puudused: 3. Aeganõudev 2. Väga madal ankeetide laekumise protsent 3. Ei saa olla kindel, kes ankeedi tegelikult täitis 4. Vead ankeedi täitmisel, kui juhend ebapiisav nõuded Peab kirjas olema, kelle poole pöördutakse Kes on koostaja Miks ankeet koostati Kaua kulub aega ankeedi vastamisele Ankeet on anonüümne Ankeedi klassifikatsioon Küsimusi eristatakse kolmel alusel: 1. Sisu järgi 2. Vormi järgi 3. Funktsiooni järgi Küsimused jaotatakse: 1. Lahtised ja kinnised küsimused 2
saanud ka oma tulumaksu tagastuse. 7. Ole esmakohtumisel meeskonnaga avatud ja vastutulelik, kuid mitte liigselt ........................................ 8. Kui ma oleksin hakanud ........................................ , oleksin ehk kaotajaks jäänud. 9. Kuna riigi ........................................ jäi oodatust väiksemaks ja ka reisijate arv on viimastel kuudel oluliselt langenud, siis bussifirmal midagi hõisata ei ole. 10. Hasartmängumaksu laekumise ........................................ vähenemine on muutnud spordi senise rahastamisskeemi kasutuks. 11. Kalurite ........................................ katkestas La Manche'i laevaliikluse. langus, allakäik, mandumine blufiga eksiteele juhtima piiramine, tõkestamine pealemakse, riigi toetus ettevõttele või asutusele teatmeteos pressitud turvas, süsi vms kümmepäevak kindlaksmääratud kord; korrale allumine tugevasti mõjuv, rabav
saldo 2000 eur, siis hinnati lootusetuks nõudeid 600 eur väärtuses. Arvuta nõuded ostjate vastu netoväärtus e. bilansis kajastatav summa (32000 – 600) – (2000 – 600) = 34000 – 1400 = 30000 € Ülesanne 3 a) Ettevõtte majandusaasta lõpu seisuga ostjatelt laekumata nõuete jääk on 40 000 eurot, millest eelmise majandusaasta lõpus ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõudeid oli 2000 euro eest. Juhatus hindas nõuete laekumise tõenäosust ning otsustas: Hinnata täiendavalt ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 500 euro ulatuses; Hinnata varem ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest lootusetuks nõudeid 200 euro ulatuses Koosta hinnangute kohta raamatupidamislausendid. Arvuta: ebatõenäoliste nõuete kulu 500 € nõuded ostjate vastu netoväärtus (40000 – 200) – (2000+500-200) =
vaestehoolekanne – toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid mõisnik kinnitas vallavolikogu otsused c) Lõplik vabanemine mõisnike eestkoste alt uue vallaseadusega 1866: võimu teostas talurahva poolt valitav vallavolikogu, mis kinnitas valla eelarve tulu saadi maksudest, kulud läksid koolidele, teedele, vaestehoolekandele valla eesotsas oli valitav vallavanem, kes tagas seaduslikkuse, korra ja maksude laekumise saadi poliitilisi kogemusi valla tasandil, et neid hiljem kasutada oma riigi juhtimisel
Mõis 17.sajandil Tartu 2018 Mida tähendab mõis? Majandusüksus ja ettevõte Hoonetekompleks Haldusüksus ja territoorium Maastikukujunduslik objekt Piirkonna elu-olu ja kultuuri keskus Alatskivi mõis Reduktsioon 1680-1710 Võeti aadlikelt mõisad tagasi Karl XI kunigale Põhjused Rahapuudus Maapuudus Algataja: Karl XI Tulemus: maksude laekumise tõus Mõisate ajalugu Arenesid välja linnustest Vasallide tähtsus hakkas kasvama Rüütlimõis 8 erinevat mõisa tüüpi 500 mõisa 17. s algul 1000 mõisa 17. s lõpul Mõisa majandus Peamine sissetulek: vili Kõrtsid, õllemüük Vähe karjakasvatust Talupoegade kohustuslikud annetused Mõisat juhtis opman Tori mõisa kõr Mõisa asukad Sulased, teenjatüdrukud, tallimeistrid... Aednik e. kärner Alati kubjas ja rehepapp
Tabel 4. Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja aastatel 2013-2015 (autorite koostatud) Majandusaasta 2013 2014 2015 Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 1,89 1,15 1,31 AS Cargohuntersi lühiajaliste käibekordaja näitajad on suhteliselt madalad, seega võib järeldada, et nende arvete tasumise tähtaajad on liiga pikad või nad ei ole piisavalt ranged klientidel oma raha kättesaamise osas. Raha laekumise periood = 360 päeva / lühiajalise võlgnevuse käibekordaja Laekumise aeg ei tohiks ületada ostjatele antava maksetähtaja pikkust, kuna vähendab likviidsust. Väga lühike periood näitab järelmaksuga müügi väikest mahtu või puudumist (nt. jaemüük füüsilisele isikule) 2013. Majandusaasta = 360/1,89 = 190, 47 2014. Majandusaasta = 360/1,15 = 313,04 2015. Majandusaasta = 360/1,31 = 274, 81 Tabel 5. Raha laekumise periood aastatel 2013-2015 (autorite koostatud)
Tulu varadelt laekus 2,236 miljardit krooni. Riigieelarvesse laekus 2003. aastal 41,245 miljardit krooni. Makse laekus aasta kokkuvõttes 35,89 miljardit krooni. Tulumaksu laekus eelmise aasta jooksul 6,064 miljardit krooni. Juriidilise isiku tulumaksu ülelaekumise tingisid ettevõtete poolt väljamakstud dividendidelt makstud tulumaks, mille maht oli oodatust märgavalt suurem, eriti arvestades juriidilise isiku tulumaksu laekumise rohkem kui 80 protsendilist kasvu 2002. aastal. Füüsilise isiku tulumaksu ülelaekumise põhjuseks oli prognoositust märgatavalt kõrgem tööhõive 2003. aasta II poolaastal, mis kiirendas palgafondi kasvu. Sotsiaalmaksu laekus aastaga 14,26 miljardit krooni. Sotsiaalmaksu ülelaekumise põhjuseks olid sarnaselt füüsilise isiku tulumaksule soodsad arengud tööjõuturul ja palgafondi kasv. Käibemaksu laekus aastaga 11,2 miljardit krooni. Käibemaksu ülelaekumise
Matemaatiliselt netokasum väljendub: Knet = Kbr - M kus: Knet netokasum M - maksude kogusumma Oletame, et maksude kogusumma on umbes 25 % brutto kasumist Delta Pioneer 1 reis: Knet=552 881-138 220= 414 660 eur 1 aasta: Knet= 13 419 142.4-3 354 785.6 = 10 064 356.8 eur Deep Blue 1 reis: Knet= 555 932.5-138 983.125 =416 949.4 eur 1 aasta: Knet=13 446 379.03-3 361 594.76=10 084 784.3 eur Kvalitatiivsed näitajad: Tulude laekumise intensiivsus matemaatiliselt väljendub: Fint = Fe/Tr kus: 36 Fint tulude laekumise intensiivsus Fe tulude kogusumma vaadeldava ajavahemiku jooksul Tr laevareisi või muu perioodi ajaline pikkus (ööpäevad, tunnid) Delta Pioneer 1 reis: Fint= 770 000/8,4 = 91 666.6 Deep Blue 1 reis: Fint= 770 000/9,7=79 381.4 Brutokasumi laekumise intensiivsus arvutatakse analoogselt tulude laekumise
võimalus, kuna see annab inimesele võimaluse võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil saada juurdepääsu avalikule teabele, mis teda huvitab. See tähendab, et meil on näiteks võimalus olla informeeritud sellest, mis ohud eksisteerivad meie elule, tervisele ja varale; meil on võimalus tutvuda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruannetega; saada andmed riigieelarve tulude laekumise kohta, andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta jne (§ 28). Väga oluline on see, et avalikule teabele juurdepääsu võimaldamine ei pea ohustama keegi teise eraelu, kuna teabele juurdepääsu võimaldamisel peab olema tagatud isiku eraelu puutumatus (§ 28, lõik 3). Teisest küljest, võib väita, et avaliku teabe seadus ohustab ühiskonda. Kõigile on tuntud fakt, et 21. sajandi iga võimu peamine ressurss on informatsiooniline ressurss.
EJL eesmärke ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad ühekordse sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu. · EJL-i liikmel on õigus avalduse alusel liidust välja astuda. Liikmelisus lõpeb peale 30 päevase etteteatamistähtaja möödumist. · EJL-i liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus mille kohta juhatus teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. 5 Ardi Lepp Eesti Jalgratturite Liidu juhtkond Nimi Positsioon Jaan Toots President Väino Kaldoja Asepresident Madis Lepajõe Asepresident Enn Veskimägi Asepresident Jaan Kirsipuu Juhatuse liige Evald Pärni Juhatuse liige Raivo Rand Juhatuse liige
Kuivõrd riiklik maksupoliitika mõjutab majanduselu ning üksikisiku toimetulekut? Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Maksupoliitika struktuuride osakaalu - kaudsete ja otseseste maksude suuruse - mõju majandusele ja indiviidile on erinevad. Otsesed maksud arvestatakse tarbimiselt ning mõjutavad suuremal määral vaesemat elanikkonda, kui käibemaksu protsent on kõrge, siis see mõjutab väikse
* Liivimaa Kubermang : ( Pärnumaa, Tartumaa, Riia maakond, Võnnu maakond + alates 1645 Saaremaa ) Riigivalitsemine * Kuigi ametlikult valitseb Rootsi kuningas, jäävad siia elama ka Saksa mõisnikud. * Nii on valitsemine jagatud kahevahel: riigivalitsuse ja aadliku omavalitsus. NB! * aadlik = 1 inimene * aadel = kõik aadlikud Riigivalitsus Rootsi kuninga otseses alluvuses töötas kindraelkuberner ( Tallinnas, Riias ) * Vastutas sõjaväe, riigiametnike, raha laekumise, postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest oma kubermangus. Kuidas rüütelkond toimis ? * Iga kolme aasta tagant toimus MAAPÄEV ( landtang ) rüütelkonda kuuluvate aadlike koosolek, kus arutati kohalike küsimusi. * Rüütelkonda valitses 12 maamõisnikku ( landrat ), Saaremaal 6. * Lihtsamaid küsimusi lahendas rüütelkonna pealik ( Liivimaal nimetati teda maamarssaliks ). 1680 Reduktsioon. Reduktsioon Mõisate riigistamine.
VARAUUSAJAL Rootsi aeg (1629-1721) • Eestimaa kubermang Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa • Liivimaa kubermang Tartu maakond, Pärnu maakond, Saaremaa (alates 1645, omas eriõigusi), Riia maakond, Võnnu maakond Võimuorganid • Kindralkuberner – kõrgeim valitsusametnik nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus. ▪ Sõjaväe juhtimine, ▪ riigiametnike määramine ja nende tegevuse kontroll, ▪ maksude laekumise ja raha kulutamise kontroll, ▪ vastutasid postiteenistuse, sildade ja teede korrashoiu eest. Võimuorganid • Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. ▪ Koondasid aadlikke, ▪ kaitsesid nende õigusi riigivõimu ees, ▪ lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. • Kõrgeim otsustuskogu – maapäev. • Tähtsaim juhtorgan – 12liikmeline maanõunike kolleegium. Suur reduktsioon • Reduktsioon - erakätesse
tehtavaid töid ning analüüsitakse nende vajadust ja mahtu. Lisaks finantsplaani selgitusele kirjeldatakse lühidalt või viidatakse kasutatud metoodikatele ja juhenditele. Tutvustatakse maanteevõrgu üldandmeid, riigimaanteede seisukorda ning seisundi muutusi viimastel aastatel ning antakse ülevaade katete keskmistest vanusest sõltuvalt maantee liigist. Teehoiukava muudetakse ning esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks juhul, kui kütuseaktsiisi laekumise suveprognoos järgnevaks aastaks muutub sedavõrd, et tingib riigimaanteede hoiuks kavandatud üldsumma muutuse 3% võrra. Lisas 2 riigimaanteede TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede rekonstrueerimisobjektide nimekiri on koostatud 4 aastaks. 2017 aastal esitatakse Vabariigi Valitsusele muudetud teehoiukava riigimaanteede TEN-T võrgustikku 3 kuuluvate põhimaanteede rekonstrueerimisobjektide nimekirjaga aastateks 2018-
61,86 % AS LMV varast finanseeritud võlgadega. Võlad omakapitali suhtes = võlad * 100 / omakapital = 12457143 *100 / 7681111 = 162,18 % on AS LMV võlausaldajate riskimäär. Intressikulude kattekordaja = kasum enne makse ja intresse / intressikulud= 3992529 / 514849 = 7,75 Raha kasutamise aeg päevades = ( raha ja väärtpaberid + ostjate võlgnevus ) / keskmised kulud müüdud toodangu päevas = ( 55726 + 3875749 ) * 360 / 40557405 = 34,90 päeva. Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg - ostjate avansid ) / müüdud toodangu netokäive päevas = ( 3875749 50000 ) * 360 / 38519434 = 35,76 päeva ehk aeglane, peaks olema alla 30. Finantsiline seisund ja varade liikviidsus on rahuldav. Varade kasutamise efektiivsuse hindamine. Varade tootlus (31.12.2003) = puhasmüük / koguvara = 38519434 / 20138254 = 1,91 Varade tootlus (01.01.2003) = 55364792 / 17929017 = 3,09 Põhivarade tootlus (31.12
Saj algul tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. · vallavolikogu- valis täiskogu,kuhu kuulusid vastavalt rahvaarvule 3-2 liiget · vallakohus- lahendas talupoegade omavahelisi nõudmisi ja vaidlusi ning mõistis kohut talupoegade väiksemates süüasjades. Vallakohtu kohustuste hulka kuulus: vaeslaste varanduste hoolekanne, neile eestkostjate määramine, nekrutite valik, järelevalve kümnise ja kohtumaksude laekumise, magasiaida ja vallalaeka üle. · magasiait- talupoegade ühisomand. Varuvilja hoidmise koht, kuhu tuli igal aastal anda teatud viljakogus. · nekrut- · passiseadus- 1863.a. hoogustab talupoegade väljarändamist Venemaale. 3. Aastaarvud: · 1700a.-Põhjasõja algus.Venelased ründavad Narvat. · 1704.a.- Kastre jõe lahing Emajõel.Tartu ja Narva vallutamine. · 1710.a.-Tallinna kapituleerumisega on venelased kehtestanud
sigarettide aktsiisi 10 protsentiga. Maamaksuvabastus Kodualune maa vabastatakse maamaksust ning maksuvabastus toimub automaatselt, teatas rahandusministeerium. Maksuvaba on maa, millel asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele. Maksuvabastus on tihedama asustusega kohtades kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses. Kohalikele omavalitsustele kompenseeritakse maamaksu laekumise vähenemine tulumaksu määra tõstmisega. Neile laekuv tulumaksumäär tõuseb 2013. aastal 0,17 protsendipunkti võrra 11,57 protsendini KOVide laenupiirangu kehtivus pikeneb Järgmisest aastast kuni 2017. aastani jääb kohalikele omavalitsustele kehtima netovõlakoormuse suurendamise piirang. Kuni 2016. aasta lõpuni ei tohi omavalitsuste netovõlakoormus tõusta üle 60 protsendi. Sätte eesmärk on võimalike finantsriskide
Seda võib pidada esimeseks riigimajanduslikuks bilansiks. Muistses Hiinas esines raamatupidamine peamiselt riigiraamatupidamisena.Hiinas leiutati ka esimene arvelaud. 2 Keskajal oli raamatupidamine asukohakeskne.Mõisnike süsteem tekitas vajaduse kontrollida omanike vara ja seda just elanikkonna vaesemate kihtide üle. Arvepidamine oli hästi arenenud kloostrites,mis omasid suuri maavaldusi.Just keskajal kujunes välja tänapäevalgi kasutatav raha laekumise ja väljamineku arvestus.Keskaja lõpul võetakse kasutusele ka termin“raamatupidaja“ Üheks inimkonna tähelepanuväärsemaks leiutiseks oli 14 sajandil kasutusele võetud kahekordne kirjendamine.Selle põhjustas ilmselt äritegevuse laienemine. Esimese kahekordele kirjendamisele tugineva aruande koostas linna varahoidja Massari 1340 aastal. Raamatupidamise“isaks“peetakse Luca Pacioli `t,kes koostas raamatu,mis kujunes raamatupidamisalaseks käsiraamatuks
Sisekaitseakadeemia MAKSUDEST HOIDUMINE oktoober 2014 Maksudest kõrvalehoidmine • Mis põhjusel hoiab isik maksudest kõrvale? • Miks on mittemaksmine kahjulik? • Kes on tüüpiline maksudest kõrvalehoiduja? Maksude laekumise olulisus • Maks on seadusega maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seadusega ettenähtud korras, suuruses ja kindlatel tähtaegadel. • Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. • Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse või kohalike omavalitsusüksuste eelarvetesse. • Ainuüksi haridusele ja julgeolekule kulub 57% riigituludest. Statistika • Maksudest kõrvalehoidumine on ülemaailmne probleem.
arvestamata tuleviku valjavaated, maksumaara langetamine ei saagi kohe samal aastal radikaalseid muudatusi kaasa tuua. Tahtis on kusagilt alustada, kas või selleks, et vaadata mida see endaga kaasa toob. Isegi, kui maksumaara langetamise mõju ei ole selline nagu 5 valitsuse poolt algselt planeeriti võib see avalduda vahemal või suuremal maaral mõnes kitsamas ettevõtlus sektoris või hoopis toetada riigieelarvet sotsiaalmaksu laekumise osas uute loodavate töökohtade pealt. (Tuum, 2016) Riigi eelarve on sarnane plaanile, mille abiga valitsus kasutab riigi raha ning, kus kajastuvad kõik riigi tulud ja kulud. Peamine tuluallikas on maksud, mille laekumise tagab maksusüsteem. Sotsiaalmaks moodustab ligi 40% riigieelarve laekumistest. Võrreldes teiste OECD riikidega on Eesti riigieelarves sotsiaalkindlustusmaksude osakaal keskmiselt 12,6% võrra suurem ja tulumaksu osakaal samas 14% võrra vaiksem. (Võrk, 2012)
Karjäär ja läbilöögivõime on väga olulised, sest mida paremad kutseoskused, seda kõrgem palk. Paljud terviskindlustuslepingud sõlmitakse töökohtade kaudu. Lastetoetus põhineb vaesustestil, kõik lasped ei saa lastetoetust.. Liberaalne heaolumudel pole suutnud vaesust leevendada, kuid edukatele pakub mitmekesiseid võiamlusi oma elustandardi kindlustamiseks. Rõhutab: 1) tööhõive tagamist 2) konkurentsi kindlustamist 3) madalaid makse, mis peavad siiski tagama raha laekumise riigieelarvesse 4) inimeste vastutust oma elu korraldamisel 5) karjääri ja läbilöögivõimed 6) heade kutseoskuste omandamist, et saada head palka.
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majandusedu ja indiviidi toimetulekut? TSG 12.a klass Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Kaasaegsel maksusüsteemil on eelkõige fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Maksupoliitika on väga palju vaidlusi tekitanud aga just üksikisiku toimetulekul nimelt väidavad proportsionaalse maksusüsteemi
kes õppisid esimestena töötlema rauda. Sõjaväe tugevuse aluseks oli sõjavanker. Rajasid oma riigi Iraani kiltmaale I aastatuhande keskel eKr. Impeeriumi loojaks oli Kyros II. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes resideerus neljas pealinnas (Persepolis, Babülon, Susa, Ekbatana). Kuningas määras riigi eri piirkondade (e satraapiate) etteotsa tavaliselt pärslastest asevalitsejad – satraabid, kes vastutasid maksude laekumise ja kaitseküsimuste eest. Kohalike allutatud rahvaste traditsioonilist eluolu ja religiooni ei üritanud pärslased muuta, vaid võtsid ise neilt üle kultuurisaavutusi (n kiilkirja). Mittepärslastelt eeldati korrapärast maksude tasumist ja lojaalsust Pärsia kuningatele ning toetati kohalikke ülikuid ning jumalaid. Vaatamata hiiglaslikule territooriumile oli Pärsia impeerium kahe sajandi jooksul suhteliselt stabiilne ühiskond ja allutatud
Üldine võlasuhe = Võlad*100 / koguvara 9517883/11437557*100 = 83,2% Võlad omakapitali suhtes = Võlad*100 / omakapital 9517883/1919674*100 = 495,8% Intressikulude kattekordaja = Kasum enne makse ja intresse / intressi kulud -179714/520757 = -0,34 Raha kasutamise aeg päevades = (raha ja väärtpaberid+ostjate võlgnevus) / keskmised kulud müüdud toodangule päevas (513281+165914) / (360/3458633) = 70,6 päeva Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg ostjate avansid) müüdud toodangu netokäive päevas (165914-1697388) * (360/ 513281) = 0 päeva Mis tähendab seda,et toodete tellijad maksavad väga kiirelt ära Varade kasutamise efektiivsuse näitajad Varade tootlus = puhasmüük / Koguvara 16198459 / 7557985 = 2,14 Põhivarade tootlus = puhasmüük / põhivara 16198459/10092305 = 1,605 Tootmisvarude tootlus = müüdud kauba kulud / tootmivarud
Ajaloo kt konpekt 1. Talurahva omavalitsus, talurahva jagunemine ja koormised Kuidas moodustus vallakogukond? Valla kogukond moodustus talurahvareformide tulemusel ühe mõisa piirides elavatest talupoegadest. Millised ülesanded pandi vallale? 1) Kohtupidamine 2) Ühisvastutus magasivilja eest 3) Vaestehoolekanne 4) Ühisvastutus maksude laekumise eest Milline roll oli mõisnikul valla elus? Säilitas politseivõimu vallakogukonna üle, kutsus kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid. Talurahvas jagunes kaheks: 1. Külarahvas: peremees ja perenaine, sulased, teenijad, saunikud, popsikud 2. Mõisarahvas: mõisas töötavad inimesed, majateenijad, käsitöölised, kiltrid, kupjad Mõisakoormised: teotöö (rakmetegu ja jalategu), naturaalandamid (talus valminud
Maksu ja Tolliamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses. Maksu ja Tolliamet on Eesti maksuhaldur. Amet tegeleb riigieelarve tulude laekumise tagamisega riiklike maksude ja tollitulude osas, ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmisega, riigi maksu ja tollipoliitikast juhinduva maksu ja tollikorralduse elluviimisega, maksuseaduste, tollieeskirjade ja muude õigusaktide täitmise, hasartmängu korralduslubade ja loterii korralduslubade väljaandmise, hasartmängujärelevalveasutusena
Rahandusministeeriumi ajalugu algab aastast 1918, mil Eesti Ajutine Valitsus asus kujundama riigiaparaati. Käesoleval hetkel on rahandusminister Jürgen Ligi. Rahandusministeeriumis on 29 osakonda. Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutseb 2 valitsusasutust: Maksu- ja Tolliamet ning statistikaamet. Maksuamet ja Tolliamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet. Amet tegeleb riigieelarve tulude laekumise tagamisega riiklike maksude ja tollitulude osas, ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmisega, maksuseaduste, tollieeskirjade ja muude õigusaktide täitmise, hasartmängu korralduslubade ja loterii korralduslubade väljaandmise ning isikute teenindamisega maksukohustuse ja tolliformaalsuste täitmisel. Statistikaamet (lühend SA) on riigiasutus Rahandusministeeriumi haldusalas. Statistikaameti põhiülesanne on pakkuda ametiasutustele, äri- ja teadusringkondadele, rahvusvahelistele
hindamine Brutokasum kujutab endast laeva (laevandusettevõtte) tegevusest saadud tulude ja tegevusega seotud kulude vahet enne riiklikke ja kohalike maksude tasumist. Matemaatiliselt laevandusettevõtte brutokasum väljendub: ���= Σ�� − Σ� kus: ��� – brutokasum Σ�� – laevandusettevõtte tegevusest saadud tulu Σ�� – laevandusettevõtte ekspluatatsioonikulud Tulude laekumise intensiivsus: ���� = Σ�� �� kus: ���� – tulude laekumise intensiivsus Σ�� – tulude kogusumma vaadeldava ajavahemiku jooksul ��– laevareisi või muu perioodi ajaline pikkus (ööpäevad, tunnid) 26 Veetud lastitonni keskmine tulusus: ��� = ΣF ΣQ kus:
5. Milline on klubi aastane tööjõu aastakulu (põhimõtteline arvutuskäik), kui klubis on palgal 2 treenerit kuupalgaga 10 000 krooni, 1 tegevjuht kuupalgaga 15 000 krooni, koristaja kuupalgaga 4000 krooni ja üks juhatuse liige saab juhatuse liikme kompensatsiooni 5000 krooni kuus. 6. Mida peab sätestama maksu kohta ? Maksuseaduses sätestatakse: 1) maksu nimetus; 2) maksu objekt; 3) maksumäär; 4) maksumaksja; 5) maksu saaja või laekumise koht; 6) maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood; 7) maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused; 8) võimalikud maksusoodustused. 7. Spordiklubi kuluartiklid ? 8. Millistele nõudmistele peab MTÜ vastama, et ta lülitaks pg11 alusel tulumaksu soodusnimekirja ? 1)ühing tegutseb avalikes huvides; 2) ühing on heategevuslik, see tähendab pakub sihtrühmale,
vanemapalku jne. Need on vaid mõned näited, kuid ilmestavad hästi Eesti püüet olla demokraatlik riik. Üheks siirdeühiskonna tunnuseks on ka populistlikud otsused, mis suuremas perspektiivis pärsivad riigi majanduse arengut. Ka selles vallas on tuua konkreetseid näiteid. Näiteks Reformierakonna plaan langetada tulumaksu 1% võrra aastas, võib näida lihtsale maamehele suurepärase ideena, kuid pikemas plaanis toob see vaid kaasa tulude väiksema laekumise, defitsiidis riigieelarved, inflatsiooni suurenemise ja kärped hariduses, põllumajanduses jne. Praegu on plaanis külmutada tulumaks 24 % peale, siiski reformierakond protesteerib selle vastu, kuna nad ei taha taganeda oma valimislubatustest. Jällegi on ka selles vastuolus populismi. Tihti püüavad erakonnad võita ka rahvusvähemuste toetust. Eestis võiks pidada arvestatavaks rahvusvähemuseks venelasi. Eesti riik on küll suutnud hästi toime tulla probleemidega, mis
Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle kogu euroopa. Piiskoppide ül. preestrite ametisse pühitsemine, leeritamine, kirikute õnnistamine. Kateeder jumalakoda. Katedraal piiskopikirik. Piiskop katoliku kiriku ülevaataja. Kaanon vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel piiskopi nõuandevkogu. Sinod piiskopkonna koosolek. Visitatsioon piiskop käis kirikuid üle vaatamas. Preester tegi kristalste hingehoiutööd
annaabi.ee 
