Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik?
Majandusliku
huvi tekkepiiriks loetakse taset 500 MW summaarse võimsusega päikesepaneele aastas.
Praegune maailma tootmise tase on ehk kümnendik või veelgi väiksem. Tootjad ootavad, et
tekiks nõudlus, ostjad jälle, et hind langeks. Selline nõudlus võib tekkida just
keskkonnanõuete karmistumisega fossiilenergeetika suhtes.
Pole püsiv tuul nagu pole püsiv ka päikeseenergiast saadav elekter, mistõttu on neile lisaks
vaja ladustatavast toormest toodetud energiat. Eesti oludes sobiks selleks biomass. Taastuva
energeetilise ressursina tulevad kõne alla puit (puidujäätmete, võsahakke jne näol: Eestis
tekib ca 2 000 000m3 aastas), põhk (teraviljakoristuse kõrvalsaadus 3000 kg/ha) ning
muudetud maakasutusest tulenevatel märgaladel kasvatatav biomass (roog, hundinui, paju.)
Eesti vajadustest võib sellise päritoluga biomass katta kuni 55% elektrienergia vajadustest
(Mander jt 2001)