Radoon
ilmub 7 kuu ja ksenoon viiekümne aasta järel. Alles miljoni aasta pärast tuleks radooni aatom.
Siiski on igas sissehingatava õhu kuupsentimeetris mõni radooni aatom. [2, lk 93]
Levikult Maal on radoon 84. kohal. Atmosfääris on radooni kokku vaid 370 liitrit. Nii on ta
tõepoolest äärmiselt haruldane. Teda leidub praktiliselt kõikjal, kuid äärmiselt tühises
koguses. Et inimese organismis on 0,6 x 10¹³ 1,5 x 10¹º g raadiumi, mille ladunemisel tekib
radoon, siis on ka igaühes meist äärmiselt tühine radoonikogus. Õhu koostisosadest on
radoonil kõige suurem tihedus, seepärast koguneb radoon atmosfääri alumistesse kihtidesse,
võimalikult maapinna lähedale. Kui maapinnal lugeda õhu radoonisisaldus tinglikult võrdseks
100%, siis inimese pea kõrgusel on see 90%, telemasti tipus 70% ja seitsme kilomeetri
kõrgusel Maast vaid 6%. Õhu radoonisisaldus on seotus Maa magnetväljaga.