varustatud viljad: üheseemnelised lamedad pähklikesed, mille tiib on laiem kui sanglepal. Viljad valmivad sügisel ja varisevad peagi. Leht Vahelduvalt asetsevad sulgroodsed ovaalsed või munajad lihtlehed teritunud tipu ja ümara või nõrgalt südaja alusega, kahelisaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, kaetud hallikate karvadega. Lehe pikkus 4¼10 cm, laius 3¼5 cm. TÄIENDAV INFO Eestikeelne Hall lepp nimi Ladinakeeln Alnus incana (L.) Moench e nimi Rahvapäras valge lepp, isalepp, emalepp, pasklepp ed nimed Süstemaatili Kuulub sugukonda kaselised, perekonda lepp. ne kuuluvus Eluvorm Mitmeaastane heitlehine lehtpuu või kõrge põõsas. Ühekojaline. Kõrgus harilikult 15 m, harva kuni 25 m, jämedat tüve ei moodusta. Saab 50¼70 (harva 150) a. vanaks. Õis Lahksugulised õied. Isasurvad on rippuvad, punakaspruunid.
Hästi Varjutaluv. Hästi arenenud sammasjuurestik, arenenud sammasjuurestik, väga väga tormikindel. Eluiga kuni 1200 aastat. tormikindel. Eluiga kuni 600 aastat. Annab kännuvõsu. Annab palju kännuvõsu. VÕRDLUSTABEL – PEREKOND SAAR ja SIREL harilik saar harilik sirel Ungari sirel Ladinakeeln Fraxinus excelsior Syringa vulgaris Syringa josikaea e nimetus ja Kagu-Euroopa. Ungari, Jugoslaavia, Taga- liigid Karpaatia. Kõrgus, m 35-40 m 5-8m 3-7 m. Koor,Võrsed tüvekoor sile, rohekas, hiljem koor hallikaspruun, rõmeline
annaabi.ee 
