Referaat Kanep
hõõguvatele kividele kanepiseemneid (tõenäoliselt kestadega). Selle "sauna" leil olevat neile
niivõrd meeldinud, et nad möiranud suurest heameelest.
Euroopa arheoloogilised leiud kõnelevad peamiselt kahest kanepi kasutamise viisist. Vanimad
kanepikiu leiud on pärit eelrooma rauaajast (800400 e. Kr.); sellest kiust tehti nii nööri kui ka
kudumeid. Vanimad kanepiseemnete leiud pärinevad esimese aastatuhande esimesest poolest.
Keskaegsetes ladestustes on need tavalised, sealhulgas ka Eesti linnades. Soome varaseim leid
kanepikiududest pärineb viikingiajast.
Kahekümnendal sajandil oli Euroopa suurim kanepikasvataja Nõukogude Liit . Näiteks 1938. aastal
kasvatati maailmas kanepit 1 042 000 hektaril, millest 654 000 ehk 63% kasvas Nõukogude Liidus.
Kunstlikku tolmeldamist kasutades ja sordist olenevalt ulatus seemnesaak hektarilt üheksa
tsentnerini (tavaliselt siiski 25 ts) ning kiusaak oli kuni 29 ts/ha .