Võõrutusaeg sõltub farmi eesmärkidest. Kui eesmärgiks on saada maksimaalselt piima, siis võib tallesid võõrutada varem, isegi alates teisest elupäevast. Sel juhul peab tallesid edasi söötma kunstlikult, suhteliselt kallite startersöötadega. Ida-friisi piimalambaid on kasutatud enamike kohalike piimalambatõugude parandamisel, et suurendada kohalike tõugude piimajõudlust. Näiteks Itaalias on saadud nendega ristandeid sardiinia lammastega(Pecora Sarda), Prantsusmaal lakooni (Lacaune) lammastega, Iisraelis on avassi lammastega (Awassi)saadud uus tõug - assaf. Suurbritannias aretati sinisepealine leisteri, nudi dorseti ja lleyni tõu ristamisel ida-friisi piimalambaga uus tõug, mida tänapäeval tuntakse briti friisi lammastena (British Milk Sheep). Enamike maade praktika on näidanud, et Ida-friisi lammaste kasutamine kohalike tõugude parandamisel on tõstnud viimaste piimajõudlust.
mida tänapäeval tuntakse briti friisi lammastena. Enamike maade praktika on näidanud, et ida-friisi lammaste kasutamine kohalike tõugude parandamisel on tõstnud viimaste piimajõudlust. Kaugeltki mitte nii kõrget piimatoodangut ei saada teistelt piimalambatõugudelt. Tuntud juustu valmistamise traditsioonidega Prantsusmaal toodetakse kõige rohkem lambajuustu Rokfori (Roquefort) maakonnas Kagu-Prantsusmaal, kus kasvatatakse lakooni (Lacaune) lambaid ja valmistatakse ülituntud Rokfori sinihallitusjuustu. Lakooni lammastelt saadakse peale tallede võõrutamist 120-150 l piima, mille piima rasva sisaldus on ca 7,4 % ja valgu sisaldus 5,63 % (Haenlein, 2005). Rokfori juust valmib kuulsates Rokfori koobastes (Mills, 1989). Prantsusmaal on toodetud sajandeid lambajuustu ka Pürenee mägede piirkonnas ja Korsika saarel. Hispaanias kasvatatakse piimalambaid palju Kesk-Hispaanias
annaabi.ee 
