madalate puude okstele. Toituvad maapinnal rohust, lehtedest, puukoorest, seemnetest, viljadest, kuival aastaajal ka värskest veise- ja hobusesõnnikust. Vahel kahjustavad põllukultuure. Koguvad talvevarusid. Tehistingimustes sigivad aastaringselt. Tiinus u 90 päeva. Poegi 1–10. Vastsündinud on karvased ja avatud silmadega. Eluiga kuni 7 aastat. (üleval deegu,all merisead) Laborirott (Rattus norvegicus f. domesticus) Sugukond: Hiirlased (Muridae) Põlvneb üle maailma laialt levinud rändrotist (Rattus norvegicus). Inimese poolt on aretatud mitmeid värvusvariante ja tõuge (valge, must, pruun, beež, sinine, kirju,jne.). Kasutatakse laialt laboriloomana kogu maailmas. Hästi tuntud ka lemmikloomana, kellele korraldatakse võistlusi, näitusi ja dressuuri. Laborirott on seltsingulise eluviisiga. Kodudes peetakse teda sageli üksikuna, kuna erinevalt
Nüüd on see viimasel 34 aastal taas terviseteadlaste huviorbiiti tõusnud. On kindlaks tehtud, et vaatamata ligi neljakümnekordsele erinevusele eluea pikkuses lööb kõikide imetajate süda sünnist surmani üks miljard korda. Inimese eluiga on 2,6 miljardit südametukset. Seega: mida aeglasem on pulss, seda pikem elu. Sama on ka loomadel. Näiteks merikilpkonna süda lööb 6, laborirotil aga 250 korda minutis. Merikilpkonn elab keskmiselt 177, laborirott 5 aastat, südametukseid on neil aga elu jooksul peaaegu samapalju. Selle lahtiseletamiseks on teadus välja pakkunud mitu teooriat. Üheks põhjuseks peetakse igale elusolendile sündides kaasa antud kindlat energiakogust, mis on vajalik täpse arvu südamelöökide tegemiseks: mida kiiremini need löögid tehakse, seda kiiremini kulub ka energia. Haigus kiirendab pulssi Kas see müstilisena näiv tõdemus ka kõikide tervete inimeste puhul kehtib, pole veel uuritud
toppida? Mina eriti ei usu, et turundus nii kõikvõimas oleks. Arvan, et naiste surmaotsus põhineb ikkagi nende sügaval teadmisel, ning selles kõneleb nende loendamatute esiemade eksimatu tarkus. Ei saa ju olla, et elu on läinud tõesti nii heaks, et on ise lõpetamas oma sundi edasi 8 Kaur Kenderist üldiselt kesta? Ei usu. Ennemini on inimene ikkagi nagu laborirott, kelle aju mõnukeskuste külge on kinnitatud elektroodid ja kes ise nupule vajutades naudib ennast surnuks. Kas pole nii, et vajadus ja selle rahuldamine on tarbimisühiskonnas saavutanud sellise taseme, et ringist väljaastumine, tarbimiskoguse minimaalnegi vähendamine (lapse saamine) on hullem kui heroiiniku võõrutuskuur?" Looming Kas raamatu sündi võib võrrelda lapse sünniga? ,,Raamatu sünd on nagu lapse surm